| Šohhin pakub Ida-Virumaale tööstusi |
 |
 |
| Friday, 09 July 2010 12:16 |
 Eestit külastav Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin rääkis, et Eesti ja Venemaa majanduste lõimumine oleks kasulik, kuna see raskendab poliitikutel majandussuhetega manipuleerida. 8. juulil andis ta intervjuu Postimehe poliitka- ja majandusanalüütilule Argo Ideonile.Venemaa välisministri Sergei Lavrovi tuntud ettekanne president Dmitri Medvedevile tänavu veebruarist ütleb muu hulgas, et tuleb "läbi töötada küsimus reaalsektori ettevõtete omandamisest Balti riikides", eelkõige energeetika, IT ja transpordi alal. Kas teie külaskäik Tallinna on esimene samm selle poole? Tegelikult tuli algatus Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu ning Eesti tööandjate keskliidu vahelise koordinatsiooninõukogu loomiseks Eesti kolleegide poolt. Aprillis kirjutasime Enn Veskimäe initsiatiivil alla koostöölepingu, mis näeb ette ka meie kahe tööandjate organisatsiooni töö pidevat koordineerimist. Milliseid küsimusi me tahame lahendada? Eelkõige on need teemad, mis juba praegu meie olemasoleva äri arengut segavad. See käib nii kahepoolsete suhete kui Eesti transiidivõimaluste kohta. Muu hulgas otsustasime, et tänavu oktoobriks (kui toimub nõukogu järgmine kohtumine – toim) üritame välja töötada tehnoloogia ning teha selle kasuks lobitööd meie valitsuste ja ametkondade juures, et lihtsustada tolliprotseduure ja piiriületust. Jutt on võimalustest esitada tollideklaratsioone juba eelnevalt ja elektrooniliselt. Kas järjekorrad Eesti-Vene piiril õnnestub kaotada? Me tahame, et neid mitmepäevaseid järjekordi ei oleks, et need ei tekitaks ekspordi ja impordiga tegelevatele ettevõtetele reaalset rahalist kahju. Ning et see ei looks ka ebasoodsat sotsiaalset atmosfääri. Kui järjekorrad on kilomeetrite pikkused ja autojuhtidel pole kusagil elada, siis tekib kõige selle ümber ebaterve õhkkond. See loob ka tervikuna tunde, et meie kahepoolsetes suhetes ei ole kõik korras. Tegelikult ei ole siin ju mingit poliitikat, see on tingitud põhiliselt bürokraatiast ning nüüdisaegse tehnoloogia, sealhulgas infotehnoloogia puudumisest. Me leiame, et seda tüüpi küsimused tuleb saada päevakorralt maha kõige esimeses järjekorras. See juba loob ka soodsama keskkonna, et lahendada teisi küsimusi, mille seas on ka ühisettevõtete loomine ja Venemaa ettevõtete poolt Eestis tööstuste omandamine. Siinkohal ei vaadelda Eestit kui mingisugust «pealöögi suunda». Küsimus on selles, et Venemaa juhtkond toetab praegu aktiivselt Vene kapitali investeerimist välismaale, eelkõige kõrgtehnoloogiasse. Selle mõte on väga lihtne: kõrgtehnoloogia investeeringud peavad Venemaale tagasi tulema ühisprojektide ja Vene ettevõtete tehnoloogilise taseme parandamise näol. See on üks variant seda probleemi lahendada, kuid kahjuks me näeme, et Venemaa ettevõtetel on väga keeruline omandada kõrgtehnoloogilist tootmist välisriikides, et seejärel tootmine osaliselt Venemaale kolida. Sest Vene kapitalis võidakse näha ohtu? Ma toon ühe näite. Minu kolleeg Venemaa töösturite liidust, rahvusvaheliste suhete komitee esimees Viktor Vekselberg (Vene miljardär, varanduse suurus ajakirja Forbes andmeil umbes 6,4 miljardit USA dollarit – toim) ostis Šveitsis kahe ettevõtte, Sulzer ja Oerlikon, aktsiate kontrollosaluse. Sulzer toodab moodsaid pumpasid, sealhulgas naftatööstuse jaoks, Oerlikon päikesepatareisid ja muid alternatiivenergia lahendusi. Idee oli lihtne, ehitada Venemaal üles ühisettevõtted. Aadressid on neil juba olemas, üks tehas asub Tšuvaššias, kusagil veel. Aga teda ei lubata nende ettevõtete juhtimise juurde. Veelgi enam, ta on Šveitsis kohtusse kaevatud. Üritatakse tõendada, et aktsiate ostmine [Vekselbergi poolt] polnud seaduslik, mingisuguseid reegleid on rikutud. Sellepärast – kõrgtehnoloogiasse sisenemine pole mingisugune «Moskva käsi» või «Kremli käsi». See on viis, kuidas ärakulutatud raha Venemaale tagasi viia, tehnoloogiate jne kujul. On ju teada, et kõige nüüdisaegsemad ettevõtted ei kiirusta oma intellektuaalset omandit ja know-how’d kellegagi jagama. Nad üritavad algul kasumi täiega kätte saada ning siis, kui sisseseade läheb demonteerimisele ja uue vastu välja vahetamisele, müüakse vananenud seadmed maha. Sellepärast omavad juba umbes kümme suurt Vene ettevõtet tootmist ka USAs. Põhiliselt on need metallurgiaettevõtted. Mõte on jällegi tõsta USAs ja Euroopas omatavate ettevõtete kaudu ka Venemaal asuvate üksuste tase Ameerika omade kõrgusele. Olen ühe niisuguse ettevõtte direktorite nõukogu liige ning pidevalt arutame seal, miks seal toodetakse umbes sarnasel tehnoloogilisel tasemel, aga kvaliteet ja tootlikkus on parem, omahind madalam. See võimaldab kui mitte uusi innovatsioone Venemaale tagasi viia, siis vähemalt paremaid juhtimislahendusi jne. Kokkusaamisel Eesti tööandjatega koosnes päevakord põhiliselt transiidiküsimustest? Eesti on transiitmaa, kuid muidugi konkureerite oma naabritega, sealhulgas Lätiga. Pärast 2007. aasta aprillisündmusi külastasin Lätit, ning kas teate, sealsed ettevõtjad ütlesid välja, et nad tunnetavad: nüüd hakkab kogu Vene äri ja transiit käima Läti kaudu. Riia sadama kaudu jne. Aga tegelikult nii ei läinud. Seda ei juhtunud põhiliselt seetõttu, et tõsised Vene ettevõtted olid juba Eestisse raha paigutanud. Näiteks Kuzbassrazrezugol (Venemaa suuruselt teine kivisöekaevandaja – toim) investeeris Muuga sadamasse. Suured kulutused olid juba tehtud ning ei saanud ju neid lihtsalt maha jätta ja kolida Leningradi oblastisse või Lätti. Seepärast: mida rohkem raha on meil teineteise majandusse investeeritud – muidugi on Venemaa investeeringuid Eestis rohkem märgata kui vastupidi –, seda vähem on võimalust, et poliitiline konjunktuur või mingid tõsised probleemid mõjutavad majandust. Sellesama Kuzbassrazrezugoli ja Muuga sadama näite varal on see näha. Nad ei lahkunud Eestist ja veelgi enam, selgitasid ka Venemaa juhtkonnale, et see teeks kahju nii Venemaa eelarvele kui ka ettevõtetele. Mida rohkem on majandused omavahel lõimunud, seda vähem on poliitikutel võimalusi manipuleerida majanduslike küsimuste abil, kui nad üritavad oma poliitilisi eesmärke saavutada. Samuti leian ma, et oleks mõistlik luua terve rida ühiseid tootmisettevõtteid või ka puhtalt Vene kapitaliga ettevõtteid Ida-Virumaa piirkonnas. Venekeelse elanikkonna käekäigule kaasaelamine peaks toimuma muu hulgas töökohtade loomise abil. Aleksandr Šohhin (58) • Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu president 2005. aastast. • Majandusdoktor, professor • Erinevate Kremli administratsiooni juures asuvate komisjonide liige. • Mitmete ettevõtete direktorite nõukogu liige, nt Lukoil ja Venemaa Raudteed Allikas: Postimees |