Tööandjate keskliit uuris oma liikmete käest, kas eurole üleminek kalendriaasta keskel võib tööandjatele tekitada ületamatuid probleeme ja millised need võivad olla. Samuti tahtis keskliit teada, kas eurole üleminekuks piisab vähemalt kolmekuulisest etteteatamistähtajast ja millised takistused võivad ilmneda sellisel juhul.

Kalendriaasta keskel on eurole üle minna kindlasti keerukas ülesanne, kuid seejuures nägi 139 vastajast ületamatuid probleeme ette vaid 13,7%.

Kriitiliselt meelestatud vastajad möönsid samas oma kommentaarides korduvalt, et nad tegelikult ei näe ette ületamatuid probleeme, kuid üleminekuga kaasneks palju tülikaid raamatupidamislikke toiminguid, lisakoormust vahearuande ja aastaaruande koostamisel, ebakindlust arvutiprogrammide suutlikkuse suhtes. „Ületamatuid probleeme ei teki, kuid aasta keskel on üleminek probleemirohkem, kui see oleks aastavahetusel ülemineku korral,” märkis üks vastaja kokkuvõtvalt.

Vastajate hinnangul ei tohiks euro kasutuselevõtul kiirustamine olla eesmärk omaette. Üks vastaja pidas vähemat kui aastast ettevalmistusaega ebarealistlikuks. „Põhimõtteliselt ei poolda kiirustamist, sest ei usalda peaministri poolt eurole kuvatud imeväge – vaja on ausat plusse ja miinuseid sisaldavat majanduslikku analüüsi ja üleminekutingimuste lahtirääkimist,” kirjutas teine.

Kaks vastajat nimetasid ületamatu probleemina olukorda, kus üleminekukurss muutub võrreldes senise fikseeritud kursiga. „Juhul kui euro ja krooni kurss enne üleminekut vabastatakse, tekib periood, kus kõikuv kurss võib põhjustada olulisi ärikahjumeid – seega palju segadust, pankrotte ja traagikat,” märkis vastaja, kelle ettevõtte pikaajalised tehingud riigiettevõtetega on valdavalt kroonipõhised.

Kuigi enamikku kommenteerijatest häirib võimalik üleminek aasta keskel, siis üksikud vastajad leidsid plusse ka selle juures. „Meil on kollektiivpuhkus juulis, kõiki programme jne oleks uuendada hea just sellel ajavahemikul,” leidis üks vastaja. „Mõnedes maades on mindud üle muul ajal, et vältida aastavahetuse puhkepäevi,” nentis teine.

Eurole üleminekuks vähemalt kolmekuulist etteteatamisaega pidasid optimistlikult piisavaks üllatavad 84,9% vastanutest. Üks kommentaatoritest ütles „jah” tingimusel, et ülemineku tähtpäevaks saab olema 1 jaanuar. Teine märkis, et ettevõte on oma lepingud juba ammu euroga sidunud.

15,1% leidis siiski, et liigne kiirustamine on arusaamatu ja lõhnab isegi paanika järele. Kuus kuud on ülekaalukalt paljude vastuste kohaselt eelistatum ja turvalisem. Tuuakse näiteks ka teisi riike: „Ja siiani on Ida-Euroopa saanud kuus kuud ette teada.”

Mõnekuulise etteteatamisaja puhul valdab ettevõtjaid mure raamatupidamise, infosüsteemide, andmebaaside ümberkorraldamise ning töö- ja kliendilepingute muutmise pärast, samuti on ebaselge võimalik üleminekuaeg, mil kroon ja euro on üheaegselt kasutusel.

Mitmetest vastustest kumab läbi mure krooni vahetuskursi pärast. „Igasugune etteteatamisaeg on mõttetu, kui ei ole orienteeruvalt teada üleminekul kehtivat euro ja krooni vahetuskurssi,” märkis üks vastaja. „Üleminek võib tähendada vahetuskursi muutumist. Uut vahetuskurssi on vaja teada, et teha vastavad muudatused tarnijate lepingutes,” muretses teine. „Kõik sõltub ettevalmistuse avalikustamisest – tänane krooni ja euro krooni vahetuskursi püsimine pole eriti veenev,” kahtles kolmas.

Tööandjate manifest http://www.tooandjad.ee/et/pressile/seisukohad/6185-toeoeandjate-manifest-aastateks-2007-2011 aastateks 2007–2011 püstitas eesmärgi tagada täielik liitumine eurotsooniga hiljemalt 2011. aastal, kuna Eesti võimalikult peatne üleminek eurole on ettevõtjate huvides. Euroopa suurim ettevõtlusorganisatsioon BUSINESSEUROPE seab Euroopat haaranud finantskriisist väljumise üheks põhitingimuseks eurotsooni laienemise kõikidesse liikmesriikidesse, sh Eestisse.