Täna, 14. detsembril esitleb tööandjate keskliit Tallinna raekojas organisatsiooni taasasutamise järgsetele aastatele pühendatud kogumikku ”Eesti Tööandjate Keskliit 20. Taasasutamisest tänapäevani”, mis annab ülevaate Eesti vanima ja esinduslikema ettevõtlusorganisatsiooni tegevusest. Raamatu väljaandmisega tähistab keskliit oma eelkäija – Eestimaa Vabrikantide Ühisuse – tegevuse taastamist 29. novembril 1991.

152-leheküljelise fotode ja dokumentidega illustreeritud raamatu on koostanud ajaloolane Küllo Arjakas, kes annab ülevaate tööandjate organisatsioonide tegevusest kahe viimase kümnendi jooksul, samuti varasemast ajaloost. Kogumiku juhatavad sisse president Toomas Hendrik Ilvese ja volikogu esimehe Enn Veskimägi pöördumised. Kõvade kaantega ajalooraamatule annavad isiklikuma puute intervjuud Jüri Käo, Siim Kallase ja Eiki Nestoriga.

Tööandjate keskliit tänab toetuse eest raamatu väljaandmisel ABB-d, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Ericsson Eestit, G4S Eestit, Kunda Nordic Tsementi, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali, Nordic Hotelsit, Overall Eestit, Sangarit, Santa Mariat, Standardit, Tallinna Kaubamaja ja Valga GOMAB Mööblit.

Raamatuesitlusele on kutsutud keskliidu ja selle volikogu liikmed, organisatsiooniga eri aegadel seotud isikud, koostööpartnerid, poliitikud, valitsuse liikmed jts. Esitlus algab Tallinna raekojas kl 15.

Tööandjate keskliit jätkab 2. märtsil 1917 asutatud Tallinna Tööstusliku Piirkonna Vabrikantide Ühisuse – edasise nimetusega Eestimaa Vabrikantide Ühisus – tegevust, mille asutamisest möödub järgmise aasta kevadtalvel 95 aastat. 2002. aastal andis keskliit ühisuse 85. tegevusaasta tähistamiseks välja ajaloolase Lembit Kiige poolt koostatud ajalooraamatu „Eesti Vabrikantide Ühisus 1917–1940”.

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.

Taustainfo

2. märtsil 1917 asutatud Tallinna Tööstusliku Piirkonna Vabrikantide Ühisus – edasise nimetusega Eestimaa Vabrikantide Ühisus – pidas läbirääkimisi ametiühingute ja valitsusega ning esindas Eesti tööandjate huvisid Rahvusvahelises Tööandjate Organisatsioonis. Vabrikantide ühisuse likvideeris nõukogude võim 1940. aastal.

29. novembril 1991 taasasutasid tööstusharude liidud Eesti tööandjate katusorganisatsiooni, mis kandis siis nime Eesti Tööstuse Keskliit.

1995. aastal reorganiseeriti tööstuse keskliit Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliiduks, mis 29. novembril 1997 muutus Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliiduga ühinedes Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliiduks. 2001. aastal muudeti organisatsiooni nimi Eesti Tööandjate Keskliiduks.

Alates 2004. aastast on tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ja juhataja Tarmo Kriis.

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega. Oma programmilised seisukohad avalikustab keskliit Tööandjate Manifestis.

Tööandjate algsetest ideedest lähtuvalt on kaasajastatud tööõigust, tõstetud pensioniiga ja tehtud pingutusi eurotsooni jõudmiseks.
Tegemist ootavad haldusreform, haridusreform ning sotsiaalmaksu jagamine töövõtjatega, mida tööandjate keskliit on nõudnud oma taasasutamisest alates.

Tööandjate keskliit on rahvusvahelisel tasandil kõige esinduslikum Eestis tegutsev ettevõtlusorganisatsioon. Keskliit esindab Eesti tööandjaid Rahvusvahelises Tööandjate Organisatsioonis (IOE), Euroopa tööandjate katusorganisatsioonis BUSINESSEUROPE ja OECD Ettevõtlus- ja Tööstuskomitees BIAC, samuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees EESC, mis nõustab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti.

Keskliidul on koostöölepped Bulgaaria, Läti, Leedu, Vene ja Ukraina tööandjate organisatsiooniga.

Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade 14. detsember 2011