Poolas Varssavis kogunenud Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE presidentide kogu kinnitas 2. detsembri üldkogul ettevõtjate euro tugevdamise kava, mis läkitati Euroopa Nõukogu presidendile Herman Van Rompuyle ja Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole. Seda toetas ka Eesti tööandjaid esindanud keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Samuti osales üritusel keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

„Euroopa ettevõtjad soovivad võlakriisi kiiret lahendamist ja kõigi meetmete kasutamist, et välistada sellised arengud tulevikus. Ettevõtjad ei pea eurotsooni lagunemist võimalikuks ega vajalikuks. Arutelud selle üle on selgelt spekulatiivsed ja lahendused käeulatuses. Poliitikutel tuleb need ellu viia,“ kommenteeris dokumenti Enn Veskimägi.

Euroopa tööandjate deklaratsiooni kohaselt tuleb euro toetuseks kasutada kõiki lühiajalisi meetmeid. Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EFSF peab liikmesriikidele pakkuma likviidsusprobleemide lahendamiseks tingimuslikku abi kuni Euroopa stabiilsusmehhanismist ESM on kujunenud poliitiliselt sõltumatu Euroopa valuutafond, mis on avatud EL-i kõigile 27 liikmesriigile.

Euroopa ühisraha euro keskpank peaks edaspidigi jätkama finantsstabiilsuse tagamist nii pangandussektori likviidsuse säilitamisel kui ka piiratud aja jooksul turgudel vajalikus ulatuses riigivõlakirjade kaasamisel euro stabiliseerimiseks. Samuti soovitavad tööandjad paluda täiendavat abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt IMF-ilt.

Pikemas perspektiivis vajab euro uut juhtimisstruktuuri, mis taastaks Euroopa ühisraha usalduse ja usaldusväärsuse, leiavad Euroopa tööandjad. Kõik liikmesriigid peavad veenvalt näitama oma pühendumust struktuurireformidele ja eelarvekärbetele. Riigivalitsemine peab põhinema varasel ennetusel, eelarvetasakaalu ja makromajanduse tõhusamal järelevalvel, sõltumatul statistikal, euroala liikmete õiguspärastel võlapiduritel ning Euroopa Nõukogu automaatsematel otsustusprotsessidel Euroopa Komisjoni tungivate soovituste arvestamisel igal konkreetsel juhul.

Eurovõlakirju soovitavad tööandjad käsitada mitte ajutise abinõuna, vaid euroala eelarveliitu toetava Euroopa valuutafondi pikaajalise refinantseerimise vahendina.

Euroopa tööandjate hinnangul tulenevad euroala raskused juhtimisvigadest, mille tõttu põhines lühiajaline majanduskasv laenamisel, mitte pikaajalist kasvu toetavatel olulistel riigirahanduse, tootmise ja tööturu reformidel. Selle tagajärjel on euroala liikmesriikide tootlikkus langenud ning palku ohustab kasvav inflatsioon ja jooksevkonto defitsiit.

Euroopa seisab silmitsi paljude väljakutsetega, samuti reaalse ohuga, et otsustava ja kiire tegutsemiseta tabab majanduslangus 2012. aastal veelgi rohkem riike, hoiatavad Euroopa tööandjad. Nende hinnangul on reformidel suur potentsiaal – majanduse tõhusam juhtimine ja struktuursed reformid kiirendavad oluliselt pikaajalist majanduskasvu ja tõstavad riikide konkurentsivõimet, aidates miljonid inimesed tagasi tööle.

Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.

Tööandjate rahvusvahelisse katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE kuulub 41 juhtivat rahvuslikku keskliitu 35 Euroopa riigist. BUSINESSEUROPE esindab 20 miljonit ettevõtet, kus töötab 120 miljonit inimest üle kogu Euroopa.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu 05.12.2011 pressiteade