 Edasise riigi tulude ja kulude tasakaalustamatuse süvenemise vältimiseks peame hädavajalikuks, et Vabariigi Valitsus käivitaks konkreetse tegevuskava 2008. aasta riigieelarveliste kulude vähendamiseks.
Peame oluliseks, et tegevuskava hõlmaks esmajärjekorras järgmisi samme:
1) viia läbi avaliku teenistuse reform, mille kaudu saavutada riigihalduse efektiivsuse tõus ja riigi halduskulude kokkuhoid. Koheselt tuleks külmutada avaliku sektori personalikulud järgmiseks kaheks aastaks, seda ennekõike ministeeriumite ja muude keskasutuste personali osas ning likvideerida personalikulusid põhjendamatult paisutavad vakantsed ametikohad, mida seni pole täidetud ja mille täitmiseks enamikel juhtudel puudub ka sisuline vajadus. Ühtlasi tuleks kaotada ametnike põhjendamatute lisatasude (keeleoskus, haridustase jms.) maksmine ning tulemustasude maksmine tuleks seada otsesesse sõltuvusse strateegiliste eesmärkide saavutamisest;
2) vaadata kriitiliselt üle kavandatud riiklikud investeeringud ning jätkata ainult nende projektidega, millel on majanduskasvu taastumisele selgelt positiivne mõju (eelkõige investeeringud infrastruktuuri objektidesse ning haridusse). Mingil juhul ei tohiks külmutada investeeringuid uute e-lahenduste juurutamiseks ja väljatöötamiseks. Investeeringud, mis majanduskasvu taastumisele oluliselt kaasa ei aita, võiks edasi lükata aastani 2010. Ühtlasi tuleks kiirendada riigile mittevajalike kinnisvaraobjektide ning riigi funktsioonide täitmiseks mittevajalike ettevõtete riigile kuuluvate osaluste müüki. Samuti tuleb kindlasti astuda kiireid samme Eesti tööturu paindlikumaks muutmisel.
| Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja ka Eesti Ametiühingute Keskliit juhtisid Vabariigi Valitsuse tähelepanu majanduskasvu aeglustumisele ja sellega kaasnevatele probleemidele juba 2007. aasta detsembris ja pakkusid välja omapoolse tegevuskava negatiivse stsenaariumi rakendumise ärahoidmiseks (muuhulgas soovitati valitsussektori ülejääki, mis ulatuks vähemalt 3%-ni SKP-st ehk ca 8 mlrd kroonini). Siis ei peetud võimalikuks sotsiaalpartnerlusorganisatsioonide ettepanekuid arvesse võtta. Loodame, et tänases olukorras, kus nimetatud organisatsioonide tähelepanekud on osutunud reaalselt põhjendatuteks, astub Vabariigi Valitsus vajalikud sammud veelgi negatiivsemate arengute vältimiseks. |  |
Tööandjate Keskliit ja KPMG korraldavad seminari tulumaksuseaduse muudatustest Märtsi lõpul võeti Riigikogus vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis jõustuvad 2009. aastast. Seaduse muudatuste vajadus tulenes sellest, et Eesti võttis Euroopa Liiduga liitumisel kohustuse muuta tulumaksuseadust ja viia selle põhimõtted kooskõlla Euroopa Liidu ema-tütarühingute direktiiviga. Ema- ja tütaräriühingute direktiivi eesmärk on luua Euroopa Ühenduse piires siseturu tingimustega analoogilised tingimused ja vältida topeltmaksustamise tekkimist ühes liikmesriigis asuva tütarühingu kasumi jaotamisel teises liikmesriigis asuvale emaühingule.
Seaduseelnõu ja selle seletuskirjaga saate tutvuda siin.
Muudatustega säilitatakse Eestis alates 2000. aastast kasutusel olnud tulumaksusüsteemi kõige iseloomulikum joon – maksustamise edasilükkamine äriühingu kasumi ettevõtluses kasutamise korral. Muudatustega tuuakse sisse avansilise makse mõiste. Lisaks hõlmavad muudatused järgmisi teemasid:
- Dividendide maksustamine
- Kingituste ja annetuste, vastuvõtukulude ja ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamine
- Kapitali vähendamisel, tagastamisel ja tagasiostmisel tehtud väljamaksete maksustamine
- Likvideerimisjaotiste maksustamine
- Topeltmaksustamise vältimine
- Litsentsitasude maksustamine
Seoses eeltooduga korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit ja KPMG Baltics AS 24. aprillil 2008 kell 9.00-12.00 Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 2a, Tallinn) saalis Arcturus seminari, kus tutvustame 2009. aastast jõustuvaid muudatusi ettevõtete maksustamisel tulumaksuga.
Seaduse muudatuse taustast, muudatuste konkreetsest sisust ja võimalikest mõjudest teeb ülevaate KPMG Baltics AS maksunõustaja Aidi Kallavus. Milleks ettevõtjad peaksid valmis olema ja mida uues situatsioonis arvestada tuleb, selle üle arutlevad inversteerimis- ja maksundusspetsialistid. Seminarile on kutsutud osalema ka Maksumaksjate Liidu, Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajad.
Lisainfo: Kadri Seeder, 5093039,
This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it
Vabriku intervjuu raamatu "Juhendamine ja mentorlus" autoritega.
2006. aasta alguses ilmus raamat "Mentorlus - jagatud areng". 2008. aasta veebruaris viisid Eike Tõnismäe ja Helle Gern läbi juhendamise-mentorluse uuringu ning kevadel on ilmumas raamat "Juhendamine ja mentorlus".
Milliste hüpoteesidega alustasite uuringu läbiviimist?
Uuring keskendus vastajate hoiakute, väärtushinnangute ning nende isiklikule hinnangule oma oskuste ja arenguvajaduste osas. Soov oli hinnata erineva juhendamise ja/või mentorluse teemaga kursis olevate gruppide ja organisatsiooni keskkonna toetuse vahelisi seoseid.
Kas hüpoteesid leidsid kinnitust? Lükati ümber?
Uuringu tulemusele viidates saab väita, et kõige madalamalt on hinnatud motivatsiooni, väärtusi, missiooni ja tasakaalu. Siinkohal on palju ära teha otsestel juhtidel kui ka tippjuhtidel organisatsiooni väärtuste kommunikeerimisel, sest mida enam ühtivad töötaja väärtushinnangud organisatsiooni väärtusruumiga, seda rohkem näeb töötaja arengu väljavaateid ja motivatsiooni.
|  |
Kõige kõrgemini on hinnatud terviklikkuse tunnetust ja usalduse loomist, mis tähendab, et vastanutel on oluline nende reputatsioon, eetika, ausus ja avatus. Juhendamist väärtustavas keskkonnas katsetatakse julgemini ja loovamalt juhendamiseks vajalikke oskusi ning seeläbi saadakse enesekindlust ja enam usku endasse ja oma oskustesse. Juhendamine ja mentorlus on üks meetodeid pühendunud töötajale arengukeskkonna loomiseks ning tema motiveerimiseks ja hoidmiseks organisatsioonis.
Milline on siis juhendamise ja mentorluse hetkeseis?
Areng/muutused võrreldes aastaga 2005-2006?
Autorid uurisid aastal 2005 mentorluse ja juhendamise kohta organisatsioonides ja tulid järeldusele, et selle arengumeetodi võimalusi kasutati Eestis väga vähe. Tänaseks on juhendamise ja mentorluse kasutamine kiiresti kasvanud ja see teema on muutunud oluliselt aktuaalsemaks. Kõige enam kasutatakse juhendamist Eesti organisatsioonides uute töötajate sisseelamise hõlbustamiseks. Uue vormina on tulnud individuaalse juhendamise kõrvale ka meeskondade juhendamine.
Juhendamisest ja mentorlusest räägitakse üha enam, kuid neid aegakse segamini, mis neil vahet on?
Juhendamine on üks parimaid meetodeid selleks, et indiviidi või organisatsiooni väärtuslikku teadmist edasi anda ning viia seda järjest uuele tasemele. Juhendamine on arendusmeetod, mille keskmes on järgnevad sihid:
- Töösoorituste parendamine,
- eesmärgikeskne ja orienteeritud konkreetsetele tulemustele,
- õppimine läbi eeskuju, suunamise ja jälgimise,
- uute oskuste omandamine läbi praktilise tegevuse,
- täiskasvanute õpe,
- personaalne areng ja toetus edule.
Juhendamisega on seotud kõik tegevused, mis viivad eesmärgile tulenevad töösuhetest juhendajaga, mis:
- põhinevad vastastikkusel koostööl ja on partnerlussuhtel;
- põhinevad ausal ja avatud tagasisidel;
- on lühiajaline ja praktilise eesmärgiga.
Mentorlus ei ole nii otseselt seotud tööülesannetega ja on suunatud inimese laiemale arendamisele ning on abiks järgmisele arenguastmele jõudmisel. Väga tihti tekib vajadus mentori järele siis, kui inimese karjääris või elus toimub muudatus ja liigutakse ühelt identiteedi või karjääritasandilt teisele. Mentori eesmärk on luua keskkond, tunda ära ja näha selgemalt uusi võimalusi.
Mida juhendamine ja mentorlus organisatsioonile/juhile/töötajatele annab?
Mentor ja juhendaja saavad palju kaasa aidata organisatsiooni kultuuri ja tähenduse loomisele. Oluline on siinjuures vaatenurga muutmine, uue pilguga vaatamine inimestele ja oma organisatsioonile. Iga töötaja tahab teha tööd, milles ta on edukas ja millel on mõte. Tähenduse loomine inimeste tööle, omavahelise seotuse ja organisatsiooni väärtuste vahel on suur väljakutse igale juhendajale ja mentorile.
Kas on olemas ja millised on juhendamise ja mentorluse põhitegevused?
Juhendamine ja mentorlust on soovitav organisatsioonis läbi viia programmiliselt koos selge koordineerimise ja toetuskeskkonnaga. Olulised on juhtkonna toetus, selged eesmärgid, koolituse, arendus- ja toetussüsteem ja kokkuvõtete tegemine.
Milliseid vigu tehakse?
Ebaedu põhjuseid on mitmeid, kuid kolm kõige levinumat on:
- selgusetus programmi eesmärgi ja osalejate arengueesmärgi osas. (Miks see programm on ellu kutsutud?);
- segadus mõistetes juhendamine ja mentorlus ning koolituste puudulikkus. (Mida juhendajad ja mentorid teevad ja kuidas?);
- ebapiisav organisatsiooni toetus – ressursid, tähelepanu, koolitused, tasustamine, suhtlusvõrgustiku organiseerimine.
Kõigest eelpooltoodust tuleb juttu 8. mail toimuval konverentsil "Juhendamine ja mentorlus", kus esitletakse valminud raamatut ja uuringutulemusi.
Tööandja koolituskalender:
Sel nädalal:
09.04. kolmapäeval: Töötajate tervis
9. aprillil 2008 kell 10.00-15.00 toimub Tööandjate Majas seminar, kus räägime töötajate tervisest.
Külli Luuk Tervise Arengu Instituudist (www.tai.ee) teeb ülevaate tervist edendavate töökohtade võrgustiku arendamisest.
Maire Koppel MTÜ-st Iseseisev Elu räägib psüühikahäirega ja vaimupuudega inimeste kaasamisest tööellu. Juttu tuleb erinevatest psüühikahäiretest ja sellest, mida tähendab see töötamisele.
Südamehaigustest ja nende ennetamisest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.
Registreerimine: http://uuring.ettk.ee/index.php?id=1347
Kogu programm: http://ettk.employers.ee/upload/koolitus_fail/riskiseminarid.html
11.04. reedel: Ettevõtte diagnostika – Ärikeskkond
11. aprillil 2008 kell 10.00-14.00 toimub Tööandjate Majas seminar, kus räägime ettevõtete väliskeskkonna mõjudest.
EBS õppejõud Ülle Pihlak räägib, kuidas hinnata ärikeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi.
Maailma majanduse viimastest arengutest ja järgmise perioodi prognoosidest
räägib Hanspanga analüütik Maris Lauri.
Registreerimine: http://uuring.ettk.ee/index.php?id=1288
Info kodulehel: http://ettk.employers.ee/et/koolitus/2008/04/item24654
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it
|
|
|
|
