Ettevõtlusorganisatsioonid ning ametiühingud
kutsuvad riiki üles kulusid kärpima Möödunud kolmapäeval, 5.detsembril esitasid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Ametiühingute Keskliit avaliku pöördumise Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse liikmete poole. On üsna tavapäratu, et töövõtjad ja tööandjad jõuavad ühes küsimuses selmääral üksmeelele. Meediale edastati järgnev teade:
Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, ning Eesti Ametiühingute Keskliidu ühispöördumine
Täna esitasid kaks ettevõtlusorganisatsiooni ning ametiühingute keskorganisatsioon avaliku pöördumise Vabariigi Valitsusele ning Riigikogu liikmetele. Pöördumisele allakirjutanud leiavad, et kui jätkub poliitikute leige suhtumine Eesti majandust ohustavatesse märkidesse ning koostöö sotsiaalpartneritega on ühepoolne, käivitub negatiivne stsenaarium, mis võib meie majanduse viia pikkaaega kestvasse madalseisu.
„Ei ole just igapäevane nähtus, kui ettevõtjad ning ametiühingud on mõnes küsimuses sedavõrd kindlalt ühel meelel. Loodan, et esitatud avaldus paneb ometikord riigijuhtimise eest vastutajad mõtlema, et meil pole enam aega pelgaks aruteluks koosolekutel ja ajakirjanduses. Me peame langetama otsuseid, mis tagavad jätkuva arengu ja säästavad Eesti majanduslangusest,” kommenteeris avalduse esitamist Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Pöördumise tervikteksti loe siit: http://ettk.employers.ee/et/uudised/2007/12/item24433
Harri Taliga valiti suure häälteenamusega tagasi
EAKL-i esimeheks 30. novembril valisid ametiühingulased keskliidu etteotsa veenva häälteenamusega tagasi senise juhi Harri Taliga. Tööandjate häälekandja Vabrik soovis Taligale järgnevaks neljaks aastaks jõudu ning küsis tulevikuplaanide kohta.
1. Mis on uuel ametiajal eesmärgiks võetud ning milliseid muutuseid plaanite ellu viia?
Äsjane EAKLi V kongress võttis vastu tõsise ja töise tegevuskava, mille motoks on "Inimväärse elu nimel!"
Kõige tähtsam eesmärk on tugevad ametiühingud, mille eelduseks on meie liikmeskonna suurenemine, ametiühingute nähtavus ja autoriteet ühiskonnas.
Jätkuvalt on tähtsal kohal ametiühinguõiguste kaitse ning töötajate huvide esindamine - viimane mõistagi nii palgaläbirääkimistel, kolmepoolses dialoogis valitsuse ja tööandjatega kui ka õigusloomes.
Tegutseme selle nimel, et sõlmitaks rohkem kollektiivlepinguid ning et need tagaksid paremad töötingimused suuremale arvule töötajatele võrreldes tänasega.
2. Millises suunas peaksid Eesti ametiühingud liikuma?
Kindlasti peab tõusma ametiühingute usaldusväärsus, samuti tõsiseltvõetavus sotsiaalpartnerina. Piltlikult öeldes on selleks vaja treenida nii aju kui ka muskleid - keskendume sellele, et meie seisukohad oleksid veel paremini argumenteeritud ja põhjendatud ning et me suudaksime neid veel tõhusamalt toetada mitmesuguste aktsioonidega. Tegutseme selle nimel, et nii meie liikmed kui ka partnerid teaksid - ametiühingud ei jaga katteta lubadusi, vaid viivad kõik lubatu ellu.
3. Mida peate oma suurimateks kordaminekuteks eelmisel ametiajal?
Nelja aastaga jõudsime ära teha päris palju, olgu siinkohal nimetatud vaid mõned olulisemad asjad:
1) ametiühingud on tugevamad, autoriteetsemad ja rohkem nähtavad
2) alampalk tõusis nominaalväärtuses 1870 krooni, netopalgana 1710 krooni, mis inflatsiooni arvestades teeb reaalpalga tõusuks ligi 60%.
3) töötajate usaldusisiku seadus võeti vastu kujul, mis ei riku ametiühinguõigusi - see raske võitlus kestis ligi 2 aastat
4) Ametiühingute Keskliit on majanduslikult palju tugevamas seisus, meie tulud kasvavad ja kõik omandivaidlused lõppesid meie võiduga.
4. Kuidas Teie ühe sotsiaalpartneri juhina hindate koostööd Eesti riigi ja Tööandjate Keskliiduga?
Näen siin palju arenguruumi - eelkõige kõigi osapoolte soovis ja valmisolekus pidada dialoogi ja arendada sotsiaalpartnerlust. Pragmaatilise idealistina olen sügavalt veendunud, et kahe- ja kolmepoolsed kokkulepped vastavad kõigi huvidele, toetavad tasakaalustatud arengut ja aitavad kõige paremini lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme. Selle parimaks kinnituseks on 1999-2001.a. toimunud kolmepoolsed läbirääkimised pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse osas. Kuna ametiühingud ja tööandjad said nendes küsimustes kaasa rääkida ja valitsus arvestas asjalikke ja sisukaid ettepanekuid, sai tulemus päris hea ning suured reformid läksid üsna valutult.
5. Milline on Teie uusaastasoov Eesti tööandjatele.
Soovin EAKLi nimel Eesti tööandjatele sujuvat kohanemist majanduses toimuvate muutustega, inimeste kui iga ettevõtte kõige kallima kapitali väärtustamist nii töötajatesse suhtumise kui ka palgapoliitika kaudu, samuti konstruktiivset partnerlust ametiühingutega. Ja loomulikult edu ning õnne.
Jaapan – avastamata koostööpartner Eesti Tööandjate Keskliidu kutsel külastasid Eestit Kobe Ülikooli professor Dr. Hiromasa Kubo ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Jaapani esindaja Kosaku Yamaguchi. 5. ja 6. detsembril rääkisid külalised Eesti ettevõtjatele võimalustest, kuidas Jaapani turul läbi lüüa ning milliste erinevustega peab arvestama, et edukas olla.
Vabrik avaldab siinkohal visiidi teisel päeval tehtud lühintervjuud.
 | Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Jaapani esindaja Kosaku Yamaguchi. Yamaguchi on Eesti riigi teenistuses olnud kokku neli aastat, viimased kaks EAS-is ning sellele eelnenud kaks Eesti saatkonnas.
Kui palju Eesti ettevõtteid on Teie poole abisaamiseks viimasel kahel aastal pöördunud? |
Kusagil 15-20 ringis. Tuntumatest kaubamärkidest Skype ja Elcoteq, lisaks üks Liviko tooteid vahendav firma ning ka mööblitootjaid.
Milliste valdkondade ettevõtetel ennekõike on põhjust mõelda Jaapani turule sisenemisele?
Usun, et peamiselt on turgu teenindaval sektoril. Senine praktika ütleb, et Jaapani tootjatele on huvipakkuvad ka Eesti IT-firmade teenused, kellelt ollakse allhanke korras valmis ostma tarkvara, mis juhib tehnika paneele ja juhtpulte, näiteks külmkapi LCD-ekraan. Põhjus, miks tarkvara väljast poolt Jaapanit osta, on keelebarjäär, mis muudab programeerimise kallimaks.
Edukalt on ennast näidanud ka Eesti mööblitootjad.
Jaapani turg on Eestist umbes 100 korda suurem, kas Eesti ettevõtted partneritena väikseks ei jää?
Eesti ettevõtetel ongi mõistlik otsida partnereid väikeste ja keskmiste ettevõtete hulgast. On selge, et Jaapani suurfirmal ning Eesti väikefirmal on keeruline koostöömomente leida.
Millist abi EAS Eesti ettevõtetele Jaapanis pakub?
Aitame leida sobivaid partnereid, anname õiguslikku abi, aga abistame ka kultuuriliste erinevuste ületamisel. Tihtilugu juhtub seda, et kui koostöö ettevalmistamise protsess kipub Eesti osapoole arvates venima, siis ta nii öelda kaob ära ning ei võta ühendust ega ütle ka konkreetset „ei-d“. Eesti mõistes venimine tuleneb otsustusprotsesside erinevustest, Eestis otsustavad selle üle firma juhid ja/või omanikud, Jaapanis aga juhid, omanikud ja ka osakondade juhid (Jaapanis ei praktiseerita top-down otsuseid), mis võib tähendada ajakulu kolmest kuust kuni ühe aastani.
Kobe Ülikooli professor Dr. Hiromasa Kubo:
Miks peaks Jaapanit huvitama koostöö Eestiga?
Kuna mina töötan Kobe Ülikoolis, siis räägin paari sõnaga võimalikust akadeemilisest koostööst. Nimelt näen võimalusi Jaapani ülikoolide ning Euroopa Liidu uute liikmesmaade ülikoolide vaheliseks teadustööks ning uuringuteks, mida toetavad Euroopa Liidu struktuurfondid. Suuremad Euroopa riigid pole EL-i väliste riikidega tihtilgu nii huvitatud, kuna on valmis ise toetuste potentsiaali ära kasutama.
Ettevõtluse poole pealt on Eesti Jaapanis muidugi tundmatu riik. Väga palju on vaja ära teha Eesti esiletõstmiseks.
Esitasime mõned küsimused Eesti Tööandjate Keskliidu seminaril „Jaapan-avastamata koostööpartner“ ettekandega esinenud hr Raul Allikivile Tallinna Ülikoolist.
1. Kuidas peaks Eesti ennast Jaapanis tutvustama, mida on teinud teised Euroopa väikeriigid
Kõigepealt ehk täpsustaksin seda järeldust, et Eesti ei ole Jaapani investorile atraktiivne. Kui vaadata Jaapani investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa maadesse, siis valdavalt on otsitud odavat, kuid kvalifitseeritud (st. peamiselt autotööstuses kasutatavat) tööjõudu, mis asuks suurte turgude läheduses. Vastavad tingimused on leitud Tsehhis ja Ungaris ning osa uuematest lainetest on jõudnud ka Rumeeniasse. Eesti pole nendele tingimustele varem vastanud ega vasta ka praegu. Seega jah, sarnase profiiliga investorite jaoks ei ole Eesti kunagi atraktiivne olnud ega saa seda ilmselt ka olema. Samuti on tõsi, et meie siseturu suurus (või väiksus) investeeringuteks motivatsiooni ei paku. Teisalt jällegi on meie siseturuks peale EL liikmeks saamist terve EL siseturg ning seda õigel hetkel ja õigel ajal teadvustades on võimalusel oluliselt suuremad. Kaugus ja kultuuriline erinevus on aga paraku sõnad, mis investeerimisotsuseid peaaegu üldse ei mõjuta - ja me oleme tegelikult Jaapanile lähim Euroopa riik ning kui kultuur ka erinev on, siis inimeste iseloom on küllaltki sarnane. Probleemiks on pigem Eesti vähene tuntus Jaapanis - enamasti meid lihtsalt ei teata.
Praha on Jaapanis väga tuntud reisisihtkoht, Põhjala (ning eriti Soome)on tuntud oma suurepärase disainiga. Lisaks sellele teab iga jaapanlane, et Soomes on jõuluvana, muumid ning virmalised. Selline tuntus pole tekkinud iseeneslikult ja üleöö, vaid seal taga on paljude inimeste pikaajaline ning sihipärane töö. Täiesti arusaadavatel põhjustel on Eestil jõudu seni vähene olnud, kuigi palju on võimalik teha ka ilma suure eelarveta. Pigem on meie poolt probleemiks prioriteetide seadmine ning ka inimeste vähesus, kes Jaapani suunal oleksid võimelised midagi korda saatma. Seni on Eesti vaadanud enamasti läände, päike tõuseb aga areneva Aasia näol paraku idast...
Meie Baruto on kahtlemata parimaks saadikuks Jaapanis, mida ihaldada võib. Inimeste arv, kes Eestist kuulnud on tänu temale tõusuteel ning praegu peaks Eesti oma kohalolekut pidevalt jaapanlastele teadvustama. Enda tutvustamisel on kasulik rõhutada meie kuulumist Põhja-Euroopasse ning alati välja tuua tihedad sidemed Soomega. Tekivad positiivsed assotsiatsioonid ning hiljem peaks ülesandeks olema ka siis arenenud Põhjala riigi esindajale vääriliselt käituda.
2. Nimetage kolm põhilist toote/teenuse artiklit millega Jaapani turule minna.
Jaapani turule on mõtet minna toodetega, mis on kvaliteetsed. Odavaid Hiina tooteid on turg seal nagunii täis ning Põhjala riigina (mida tuleks kindlasti rõhutada), on Eesti eelisteks pigem kvaliteet ja disain. Jaapanlased on samuti maailma suurimad gurmaanid ning seega on võimalik sealsele turule minna ka toiduainetega, ka premium-klassi viinal võiks Jaapani turul minekut olla. Ehk siis kokkuvõtvalt tuleks leida nishitooteid ning pakkuda pigem rätsepaülikondi kui massitoodet. Aasta tagasi oli ühe Jaapani internetikaubamaja müügihitiks Tallinna vanalinnas müüdav müts-sall, mille olid kogemata lettidelt leidnud ja telesaatesse pistnud Jaapani telemehed. Internetikaubamaja tabas nende varude ühe päevaga tühjaks ostmine väga ootamatult.
Jaapani turule mineku juures on vaja läbi mõelda ärimudel, oma eesmärgid ning ka oma võimekus eesmärgini jõuda. Turul kanna kinnitamine ei ole enamasti lihtne, kuid seda magusamad on läbilöömise viljad.
3. Eesti kui värav Euroopasse. Kuidas saaks Eesti ära kasutada oma soodsat logistilist asendit.
Väga oluline on majandussuhete arendamisel Jaapaniga ennast õigesti positsioneerida. Me oleme EL liikmesriik. Eesti asub Põhjalas. Me asume Jaapanist vaid 9 tunnise lennusõidu kaugusel, olles koos Soomega sellega Jaapanile lähimaks riigiks Euroopas. Läbi Eesti on Jaapani ettevõtjail juurdepääs tervele 450 miljonilisele EL siseturule. Me räägime head inglise keelt. Me oleme põhjamaiselt rahulikud ning tihti iseloomuomadustelt jaapanlastega sarnased. Meie õpilased on OECD PISA uuringu järgi sama targad kui jaapani õpilased.
Loetelu võiks jätkata ning Eestil on kindlasti võimalus kujunemaks Jaapani (ning teiste Aasia riikide jaoks) väravaks Euroopasse. Algab see aga inimestevahelistest kontaktidest ning teineteise paremast tundmaõppimisest. Ärisuhete igakülgne arendamine on siinjuures kõige suurema tähtsusega.
Üks võimalus, kus rolli mängiks Eesti geograafiline asend, tekib Jaapani autohiidude investeeringutega Peterburi lähistele. Toyota peaks seal oma tehase varsti avama ning 2009 aastal on Toyota eeskujule järgnemas Nissan, Mitsubishi ja Suzuki. Tavaliselt kaasneb investeeringutega autotööstusesse ka suuremahuline neid teenindava infrastruktuuri ja varustajatevõrgu väljaarendamine. Teades jaapanlaste kõrgeid nõudmisi oma varustajate töökultuurile, tähtaegadest kinnipidamisele ja töökindlusele võib ainult ette kujutada probleemide suurust, mis neil Peterburis tekib. Juhul kui meie ettevõtted suudavad tekkivale autotööstuskeskusele pakkuda oma teeneid/tooteid ning suuremat varustuskindlust, siis on võimalused väga avarad.
4. R & D vahetus Eesti ja Jaapani vahel.
See et Eesti ei ole Jaapani jaoks atraktiivne sihtkoht võrreldes mõnede teiste Kesk- ja Ida Euroopa riikidega, on tegelikult hea uudis. Tuleb pigem vaadata, millised on Jaapanlaste investeeringud Põhja-Euroopasse ning siis proovida sarnaseid investeeringuid ka siia meelitada. On juba olemas mitmeid häid näiteid Eesti ja Jaapani IT firmade koostööst, kõrge on potentsiaal telekommunikatsiooni vallas, Skype edu Jaapanis on samuti vaieldamatu. Hea näite pakub kuulus jaapanlasest "äriingel" Joi Ito, kes oktoobris Eestis käies omandas osaluse ettevõttes GuardTime (http://joi.ito.com/archives/2007/10/). Sellised on investeeringud, mis Jaapanist Eestisse võiksid tulla ning koostöö Jaapani firmadega peaks olema meie kõrgtehnoloogilistele firmadele üks esimesi prioriteete.
Ülikoolidevaheline koostöö potentsiaal on samuti seni enamasti alakasutatud. Tallinna Ülikool omab ehk kõige suuremat koostöövõrgustikku Jaapani ülikoolide hulgas ning sel õppeaastal on Eestis õppimas suisa 7 jaapanlasest vahetustudengit, kuid vastastikune tudengivahetus Jaapani ülikoolidega võiks rohkem levinud olla ka teiste ülikoolide hulgas. Jaapanis on oma rahvusvahelise koostöövõrgustiku laiendamisest huvitatud ülikoole piisavalt palju ning mingit meie ülikoolide omavahelist konkurentsi siin kindlasti karta ei ole.
Valime puuetega inimeste sõbraliku ettevõtte Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda kuulutavad välja “Puuetega inimeste sõbraliku tööandja” konkurssi. Konkurss toimub kolmandat aastat ning konkursi raames saab kandideerida nii puuetega inimeste sõbraliku tööandja märgile kui ka brändile. Kandideerimisavaldusi saab esitada 22. jaanuarini 2008.
Puuetega inimeste sõbraliku tööandja märgi ja brändi kasutamisõiguse pidulik üleandmine toimub Tööandjate Keskliidu ja Puuetega Inimeste Koja korraldatud ühisüritusel.
Vaata märki h.e.a
H.E.A märgi näol on tegemist hea ettevõtte autasuga, mis on tunnustuseks tööandjale, kes pakub tööd või praktikakohti puuetega inimestele.
Märgi saamiseks peab tööandja:
Olema olnud tööandjaks vähemalt 1 aasta võimalikult paljudele puuetega inimestele, soovitavalt mitte vähem kui kahele puudega inimesest töötajale,
Või olema praktikabaasiks võimalikult paljudele puuetega inimestele,
Pakkuma sobivaid töötingimusi puuetega inimestele (töökoha kohandamine, ajaline vastutulek, kodus töötamine vms),
Pakkuma puuetega inimestele nende võimetele ja oskustele vastavat tööd, arvestades, et enamike puuete osas saab inimene teha erinevat tööd ning oluline on vältida stereotüüpide kinnistumist,
Pakkuma puuetega töötajatele soovide ja võimete kohaseid koolitus- ja arenguvõimalusi,
Esitama konkursile avalduse märgi saamiseks.
Kaubamärgiga h.e.a – Hingega Ehe Asi on ettevõttel võimalik märgistada tooteid, mille valmimisel on olnud oluline osa puuetega inimestel ning aidata sel moel tarbijal kergemini märgata puuetega inimeste kaasabil valminud tooteid.
Kaubamärgi Hingega Ehe Asi (brändi) saamiseks peab tööandja:
Tootma toodet tööjõuga, kus 30% ettevõtte kogutööjõust moodustavad puuetega inimesed,
Olema pakutavat toodet või teenust tootnud juba vähemalt 1 aasta,
Esitama konkursile avalduse brändi kasutamiseks.
Kriteeriumid Puuetega inimeste sõbraliku tööandja märgi ja brändi taotlejatele
Konkursil osalemise avaldus
Lisainfo:
6999304/5054570
This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it
Eve Päärendson
Eesti Tööandjate Keskliit
5014164
This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it
Meelis Joost
Puuetega Inimeste Koda
Alanud on eel-registreerumine Tööandjate aastapäeva konverentsile "Tuulelohe lend 2008" 8. veebruaril 2008.a. korraldame KUMU’s juba traditsiooniks saanud majandusfoorumi “Tuulelohe lend 2008”, kus poliitikute, ettevõtjate ja ekspertide ringis analüüsitakse Eesti arengu seisukohalt olulisi sotsiaal-majandusküsimusi.
Seekordse konverentsi oleme pühendanud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale, kuna Tööandjate Keskliidu eelkäija - Vabrikantide Ühisus - mängis olulist rolli Vabariigi ülesehitamisel. (Vaata aastapäeva üritusi.
http://www.eesti90.ee/?id=10620&month=2&year=2008&day=08)
Konverents koosneb kolmest diskussiooni-blokist.
I osas arutame Eesti makromajanduslike arengute üle.
II osa keskendub Eesti avatuse ja jätkusuutlikkuse küsimusele.
III osa käsitleb Eesti majanduse strateegiliste majandusharude arengute ning
tööstus- ja innovatsioonipoliitika üle.
Diskussioonis osalejatega läbirääkimised on käimas, vaata programmi
aadressil:
http://ettk.employers.ee/et/koolitus/tuulelohelend2008/programm2008
NB! Kuni 31. detsembrini 2007 on konverentsile võimalik registreeruda soodushinnaga. Alates 1. jaanuarist 2008 lisandub kõikidele hindadele 1000 krooni.
Osavõtu tingimused ja registreerimislehed http://ettk.employers.ee/et/koolitus/tuulelohelend2008/registreerumine2008
Infotund uue Isikuandmete kaitse seaduse teemal toimub 9. jaanuaril 2008 9. jaanuaril 2008.a kell 9.30-11.30 tutvustab Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Urmas Kukk Tööandjate majas uut isikuandmete kaitse, avaliku teabe ja andmekogude regulatsiooni. Fookuses on uuendused ja muudatused, mis kaasnevad uue Isikuandmete kaitse seaduse ja Avaliku teabe seaduses jõustumisega 01.01.2008.a.
Oodatud on Tööandjate Keskliidu liikmed ning osavõtt on tasuta.
Lisainfo ja registreerimine: http://www.ettk.ee/et/koolitus/2008/01/item24411
Tööandjate Keskliit korraldas 05.detsembril Personalijuhi kompetentside laiendamise seminaride sarja raames praktilise koolituse: Turundus personalijuhile – kuidas muuta töökuulutus “atraktiivseks”? Personaljuhid said heita pilgu verivärskele Eesti reklaamiagentuuride maineuuringule, kus selguvad turuliidrid ja agentuuride hinna-loovuse suhe ja projektijuhtimise kvaliteet http://www.ettk.ee/upload/personal/Ettekanne2.pdf.
Personalijuhtide oli huvitav ka näha, milliseid kulutusi turundusele tehakse personaliotsingu kategoorias http://www.ettk.ee/upload/personal/Ettekanne1.pdf.
Koolitaja Paavo Pilv leidis, et teadlikult soovitud kuvandi loomisega tegelevatel ettevõtetel on kergem personali leida. Personali värbamisel saavutatakse parimad tulemused läbi integreeritud turundustegevuste elluviimise.
Oluline on leida õiged meediakanalid ja – mahud, mis vastavad sihtrühma ootustele. Ideelahendused peavad olema loovad ja eristuvad.
Tootmistööliste värbamise puhul töötavad massimeediakampaaniad ja tippspetsialistide värbamisel sihtgrupipõhiselt saadetavad otsepakkumised.
Personalijuhtide ja turundusinimeste koostöö võtmeks on hästi piiritletud lähteülesanne ja selged eesmärgid.
Paavo Pilv andis ülevaate reklaamiagentuuride mainest. Reklaamiagentuuride puhul hinnati nende loovust, hinda, projektijuhtimise kvaliteeti ning muid olulisi näitajaid.
Personali värbamises on näha tendentsi, et 2007.a. meediamahud võrreldes 2006.a. on kasvanud 10 kuu tulemuste põhjal üle 14%.
Üha olulisemaks muutub töö sisu, lisavõimaluste ja motivatsioonipaketi sisukas kirjeldamine koos eristuva disainiga.
Personalijuhid analüüsisid otsingukampaaniaid ja vahetasid kogemusi, millised töökuulutused on efektiivsed ja millised mitte.
Lisainfo koolituse kohta:
http://www.ettk.ee/et/koolitus/2007/12/item24319
Liina Graverson
56258206
6999303
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6
TALLINN 10130
|
