 Euroopasse õppust võtma ja liitlasi leidma ehk ettevõtlusliitude õppereis Londonisse
Euroopa võimu- ja esindusstruktuurides arvukalt esindatud Ühendkuningriik kuulub Euroopa Liitu alates 1973. aastast. Kuna London on Euroopas oluline majanduskeskus ja ettevõtjatele atraktiivne sihtpunkt, sõitsid Eesti majandusharuliitude esindajad 11.–14. novembril õppereisile just sinna. Tööandjate keskliidu korraldatud reisi eesmärgiks oli anda haruliitudele võimalus luua või värskendada kontakte oma Briti sõsarorganisatsioonidega ning saada ülevaade nende tegevusest ja teenustest. Õppereisi toetas Euroopa Sotsiaalfond.
Londoni-reisi käigus saadi nii mõnigi hea idee, näiteks kuidas parandada liikmemaksu maksmise kultuuri. Samuti kirjeldasid Briti ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, kuidas esindatakse liikmeskonna huvisid EL-i tasandil Brüsselis. Briti ettevõtjad rõhutasid Brüsseli esindatuse olulisust, sest just seal töötatakse välja 70% ettevõtlust puudutavast õigusaktidest.
Paljudes valdkondades erinevad Eesti ja Ühendkuningriigi suurusjärgud mitu korda. Mis aga puudutab sotsiaaldialoogi ja eelkõige läbirääkimisi ametiühingutega, siis selles valdkonnas võib täheldada mitmeid sarnasusi. Ametiühingute esindatus UK-s on tagasihoidlik ja nende tegevus aktiivsem vaid üksikutes sektorites. Sama tendents on ka Eestis, kus ametiühingute esindatus küündib 10% ja sektori tasandil peetakse kollektiivseid läbirääkimisi vaid teatud valdkondades, milles aktiivsemad on kindlasti transport ja tervishoid.
Väikeriik üleilmastuvas maailmasVäikeriigi staatusest lähtuvalt on Eestil Euroopa Liidu institutsioonides piiratud arv esinduskohti. Nii on näiteks Eesti esindatud Euroopa Parlamendis 6, UK aga 76 parlamendisaadikuga, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees esindab Ühendkuningriigi kodanikuühiskonda 28 esindajat, Eestit aga 7. Seda arvestades peaksime leidma vajalikke ressursse, et esindada ettevõtjate huve EL-i tasandi katusorganisatsioonides, mille presidentide kogul on esindatud iga riigi vastav organisatsioon. | Briti õppetund: omavahel suhelda ja ühise asja eest väljas olla
Briti kogemus: majanduslangus toob sõitjad bussi, trammi ja rongi Briti Tööstuse Keskliidu majanduse elavdamise kava Kuidas saavad Eesti ja Inglise valitsus kriisiga hakkama? Eesti võib ülemaailmsest finantskriisist võita, leiab reitinguagentuuri analüütik
|
Sama põhimõte käib ka tegevjuhtide ja Brüsselis resideerivate alaliste esindajate kohta ehk siis igal liikmesorganisatsioonil on üks hääl. Töörühmades osalemine oleneb juba majandusharuliidu ja keskliidu inim- ja finantsressursist. Kahjuks on väikeriikide piiratud ressursiga organisatsioonid suurriikide organisatsioonidega võrreldes töörühmades tagasihoidlikumalt esindatud.
Sageli väikeriigi kompleksi küüsis vaevlevad eestlased alahindavad oma võimalusi ja tähtsustavad üle väikeriigiks olemise eripära. Ettevõtjate huvide parema teenimise eesmärgil tasuks kriitiliselt hinnata ka EAS-i esinduste efektiivsust ja kaaluda esindajate nimetamisel nn Hispaania mudeli rakendamist, mis tähendaks, et esindajate nimetamine toimub koostöös tööandjate keskliiduga.
Kuigi väikeriigi võimalused Euroopa Liidu tasandi poliitikaid mõjutada on piiratud, tuleb leida meetodid, kuidas oma seisukohad kuuldavaks teha. Oluline on hoolitseda selle eest, et suurriigid, kellega meie arvamused sageli kattuvad, oleksid kursis meie seisukohtadega. |  Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liige Jonathan Peel tutvustas Briti poliitilist ja majanduslikku olukorda ning andis soovitusi, kuidas EL-is edukalt lobby teha. |
 Ettevõtlusliitude delegatsiooni võttis vastu ka Eesti suursaadik Londonis Margus Laidre. | Kui julgeme lävida vaid naaberriikidega, keda me rohkem tunneme, kuid kes samuti on enamjaolt väikeriigid, siis sellest ei parane paraku meie tuntus ega seisukohtade toetus. Loomulikult tuleb ka naabritega häid suhteid hoida, kuid sellega ei tohiks piirduda.
Kui väike on maailmViimaste kuude sündmuste valguses on selgelt näha, et maailm muutub üha väiksemaks ja üleilmastumine suurendab riikide vastastikust sõltuvust. Finantskriis näitab selgelt, kuivõrd integreeritud ja vastastikuses sõltuvuses on tänapäeval riikide majandused. USA-st lahti rullunud panganduskriisi mõjusid on tunnetanud erinevad majandusblokid ja riigid, kaasa arvatud Eesti pangandussektor, ning üha enam ilmnevad selle mõjusid majanduses (tööpuuduse kasv üle 6%, sagenevad pankrotistumised jne). |
Samuti on finantskriis näidanud, et maailmas on kliimasoojenemise ja energiaküsimustele kõrval üha enam üleilmseid probleeme, mida riigid eraldi tegutsedes lahendada ei saa. Seega muutub riikidevaheline koostöö üha olulisemaks ja pikemas perspektiivis ei taha kindlasti ka Eesti jääda üksikuks väikeriigiks.
Iga liige on unikaalneUK õppereis andis hea ülevaate Briti tööstuse keskliidu (Confederation of British Industry) tegevusest ja teenustest. CBI näol on tegemist väga mõjuvõimsa organisatsiooniga, mis ühendab 230 000 ettevõtet. Lisaks 13 UK harukontorile on CBI-l esindused Brüsselis, Washingtonis, New Delhis ja Pekingis, mis on olulised poliitilised ja majanduslikud sõlmpunktid.
Peamiseks põhjuseks, miks ettevõtted CBI-sse kuuluvad, on keskliidu poolt osutatav lobby-teenus (juurdepääs võtmeisikutele), võimalus aktiivselt suhelda teiste ettevõtjatega, osalemine seadusloomes ja erinevate poliitikate kujundamises nii UK-s kui ka muudes strateegiliselt olulistes sihtpunktides (EL-i tasand, Washington jne). |  Ann Riisenberg, Kaupo Kuusik ja Marko Jürioja süvenevad Briti tööstuse keskliidu teabematerjalidesse. |
Britid rõhutasid, et iga liige on unikaalne ja sellest lähtuvalt tuleb teda ka teenindada. CBI keskmine liikmemaks on suurusjärgus 10 000–30 000 naela (0,2–0,5 mln kr).
Võrreldes Eesti ja UK majandusharuliitude juhtimist, siis näeme, et Eestis on tavaliselt majandusharuliidu eesotsas inimene, kes on vastava sektori spetsialist. UK-s see tihtipeale nii ei ole – liitude juhtide puhul ei ole sektorispetsiifiline kogemus primaarne, sest selliste küsimustega tegelemiseks on palgatud pädev töötajaskond.
Majanduskriis ÜhendkuningriigisUK õppereisil osalenud said hea ülevaate, kuidas on finantskriis mõjutanud Briti majandust ja millised on selle lähiaja väljavaated. Sarnaselt Eestile on kinnisvara hinnad UK-s langenud 15–20%. Sellest tulenevalt on elamumajanduses rasked ajad: 2008. aastal ehitati sama palju uuselamuid, kui 1945. aastal.
Rasked ajad on ka Briti hotellinduses ja restoraniäris ning autotööstuses. Inflatsioon küündib 5%-ni. 2008. aasta lõpuks võib töötute arv küündida pea 3 miljonini ehk siis 6%-ni 61-miljonilisest elanikkonnast.
Vaatamata eelpool toodule on britid optimistlikud ja leiavad, et eelkõige nende paindlik tööjõuturg on oluliseks teguriks, mis võimaldab majandusel saavutada esimesi positiivseid kriisist väljatuleku ilminguid juba 2010. aastal.
Majanduslanguse mõjude leevendamiseks plaanib Ühendkuningriigi valitsus alandada käibemaksu 12%-le.
Eve Päärendson
Tööandjate keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Tänan kõiki õppereisil osalenuid, kes lõid kaasa mõttevahetustes ja avasid end uutele teadmistele. Samuti tänan delegatsiooni nimel kõiki, kes aitasid kaasa reisi ettevalmistamisele – eelkõige aga Briti tööstuse keskliitu, Briti suursaatkonda Eestis, Eesti suursaatkonda Ühendkuningriikides, EAS-i.
Briti õppetund: omavahel suhelda ja ühise asja eest väljas ollaÜhendkuningriigi õppereis andis Eesti ettevõtlusliitudele kindlust jätkata ja uusi mõtteid ladusamaks suhtlemiseks nii liidu sees kui ka väljaspool seda, samuti ideid teenuste pakkumiseks. Reisilised said võrrelda ka Inglismaa ja Eesti tegutsemist majanduskriisi mõjudega toimetulekul.
Andres Talijärv metsatööstuse liidust pidas kõige kasulikumaks kohtumisi Briti erinevate haruliitude esindajatega, kes ei rääkinud mitte konkreetsest liidust, vaid selle tegutsemise üldisest loogikast.
Sadamate liidu esindaja Marko Jürioja sõnul oli huvitav kuulda probleemidest, millega ka teised ametiliidud kokku puutuvad ja leida, et erinevatele tegevusvaldkondadele vaatamata leidub ühiseid kokkupuutepunkte, näiteks erimärgistatud kütuse kasutamine. „Kohtumistel sai Briti majanduse ja selle väljavaate kohta ammutada taustinfot, mida ajalehest ei loe ja raadiost ei kuule,“ märkis ta. „Teinekord saab asjadest paremini aru, kui neist räägitakse mitteametlikel koosviibimistel, milleks Londoni reis teatud määral ka oli.“
Ehitusmaterjalide tootjate liidu esindajale Enno Rebasele avaldas muljet Briti haruliidu suhtumine oma tegevusse ja see, kuidas on suudetud nende kohta suhteliselt väikese aparaadiga teha väga erineva tegevusala ja suurusega ettevõtete jaoks toimiv ja huvitavat infot jagav liit, kes näiteks suudab oma prognoose ja infot müüa edukalt ka väljapoole liitu.
Erialaliitudega kohtumisel täheldas autoettevõtete liidu esindaja Riina Samelselg nii erinevusi kui ka sarnasusi. „Suuri põhimõttelisi erinevusi liitude igapäevatöös ei ole. Sarnaselt on üles ehitatud töö liikmete heaks: lobby, info pakkumine (muutuv seadustik, sektori statistika, üldine majandusseis), aruandlus püstitatud ülesannete täitmise kohta jmt.“ |  Küsimuste esitamine ettekannete lõpus on osa Briti ärikultuurist. Vestluse keskmesse sattunud Enno Rebane tahtis CBI teenuste kohta lisainfot. |
Eesti suursaatkonnas Londonis: Urmas Kõlli,
Sirje Potisepp ja Andres Talijärv.
| Omaette teema on Briti liitude teenused oma liikmetele. Kaubandus-tööstuskoja teenuste direktorit Peter Gornischeffi hämmastas teenuste portfelli sarnasus Londoni kaubanduskojaga. „Kuid samas oli huvitav saada ka uusi ideid teenuste laiendamiseks,“ märkis ta. „Mõned teenused on võimalik veelgi paremaks ja innovaatilisemaks muuta ning pöörata rohkem tähelepanu personaalsetele kontaktidele suurklientidega.“
Sirje Potisepale toiduainetööstuse liidust andis reis eelkõige kindluse, et nende organisatsiooni toimimispõhimõtted, liikmelisus ja liikmemaksu-süsteem on täiesti normaalsetel alustel paika pandud. Tema pani kõrva taha mõned mõtteterad liikmemaksude jms osas, mida tulevikus vajadusel kasutada. |
Mauno Inkinen projektbüroode liidust nõustus, et haruliitude mured on nii Eestis kui ka Suurbritannias põhiosas sarnased – kuigi maastaabid on erinevad –, kuid projektbüroode liit ei paku taolisi lahendusi (teenuseid), nagu näiteks insener-konsultantide assotsiatsioon (Association for Consultancy and Engineering ehk ACE), näiteks „Legal and accountancy helplines run exclusively for ACE members and staffed by a team of experts” või „Market leading professional indemnity insurance, available to members at a special rate” või „Highlighting the excellence of consultancy and engineering through partnership with New Civil Engineer in the Consultants of the Year Awards”.
„ACE on üks aktiivsemaid assotsiatsioone Euroopas ja samuti kõva tegija maailmas – eeskuju, kellelt tasub õppida. Tasub kindlasti kaaluda, mida võiksime üle võtta nende poolt osutatavatest teenustest, koostööst valitsuse ja Euroopa partnerorganisatsioonidega,“ märkis Mauno Inkinen. Eriti üllatas teda see, et ACE-s töötasid inimesed küll tagasihoidlikes tingimustes, kuid olid samas abivalmid ja tagasihoidlikud ning kutse peale Eestit külastada äärmiselt tänulikud.
Riina Samelselgile meeldis, et Briti sõitjateveo assotsiatsiooni pakub oma liikmetele meediaga suhtlemise võimalust – kui liikmel tekkib vajadus meediale infot anda, siis saab ta selleks kasutada – vajadusel ööpäevaringset – liidu meediaspetsialisti abi.
Kaupmeeste liidu esindaja Marika Merilai sai õppereisil kinnitust, et harupõhiste liitude, ühingute olemasolu ja tegevus on oluline, kuid samas peab olema ka side ja tihedam koostöö katusorganisatsioonidega. „Sain nii kindlustunde meie liidu rolli ja senise tegevuse osas, kui ka mõtteid järgmiste perioodide tegevusteks, mis annaksid kaubanduseettevõtetele täiendavaid teenuseid ja infot.“
Ivo Volt autoettevõtete liidust märkis, et haruliitu kuulumise peamiseks väärtuseks loevad britid võimalust olla protsessidesse kaasatud. Suurbritannia haruliitudes on väga levinud komme anda igal nädalal oma liikmetele liidu tegemistest regulaarselt infot kas infolehe või e-kirjaga. „Liikmele on oluline igasugune teave liidu tegemiste kohta, sh kohtumised ametnikega, lõunad poliitikutega, arutlusel olevad seadusemuudatused jne. See on tähtis ka neile liikmetele, kes saadud infole mitte kunagi ei reageeri.“
Jaan Allem elektritööde ettevõtjate liidust oma sõnul Inglismaalt imerohtu ei leidnud. „Aga selle osas, kuidas hoida liikmeid informeeritud ja anda tuge (koolitus), tekkis mõtteid küll,“ kinnitas ta. „Meenuvad huvitavad killud, millest võib kujuneda tervikpilt: kuidas teha lobby ja mis on selle eesmärk, vajadus liidus tekitada MEIE seisukohad, et oleks, millele lobby teha, eriteenused liikmetele, turuülevaadete koostamine jne.“
“Lobby osa on ülitähtis ja sellega tuleb jätkata igal tasandil,“ rõhutas ka Sirje Potisepp avatuse ja suhtlemise olulisust. „Kõik ei toimi loogika jms alusel, nagu arvame – tervet mõistust on vahel vaja otsida õigete inimeste juurest.“
„Lõuna olulise inimesega võib olla ülimalt tähtis liidu asjade ajamisel,“ nentis Ivo Volt. „Üksik liige ei pruugi sellest alati aru saada, kuid lõunale kulutatud 150 naela võib mõne olulise otsuse või seadusemuudatuse kaudu sektorile tagasi tuua miljoneid.“ Selline lõuna ei ole mingil juhul kellegi ära ostmine – see on normaalne suhtlemine, oma ideede selgitamine ja info vahetamine.
Marika Merilaile avaldas muljet brittide oskus suhelda. „Liitude tegevuses on Inglismaal olulisel kohal klubiline tegevus, kuid Eesti väiksuse tõttu ja aktiivsemate ettevõtjate osalemisel mitmes organisatsioonis ei ole see haruliitude tasemel piisavalt aktiivne ja atraktiivne,“ kahetses ta. „Tulevikus, kui haruliitude töötajate arv mõnevõrra suureneb, siis saaks ehk ka klubilise tegevuse korraldamisele rohkem aega leida.“
Tema jaoks oli kõige olulisem õppetund kõigi – ka kohtumisel Tallinnas Briti suursaadiku residentsis – vastuvõtjate avatus ja valmisolek oma kogemusi jagada, samuti kompetentsus ja eesmärgipärane tegevus klientide, liikmete vajaduste selgitamisel ja rahuldamisel, neile teenuste pakkumisel. „See on kindlasti seotud ühiskonnas valitsevate hoiakutega, kuid vastukaaluks oleme meie sageli kulmude alt põrnitsejad, kahtlejad ja kriitilised ega näita üles koostöövalmidust,“ märkis Marika Merilai. „Vist peab paar põlvkonda üles kasvama, enne kui ka meie suudame vaadata asju laiemalt ja sooviga leida paremaid lahendusi, mitte kuidas leida süüdlast.“
Vabrik tänab Londoni õppereisil osalenuid, kes andsid tagasisidet oma muljete ja mõtete kohta:
Jaan Allem, elektritööde ettevõtjate liit
Peter Gornischeff, kaubandus-tööstuskoda
Mauno Inkinen, projektbüroode liit
Marko Jürioja, sadamate liit
Marika Merilai, kaupmeeste liit
Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liit
Enno Rebane, ehitusmaterjalide tootjate liit
Riina Samelselg, autoettevõtete liit
Andres Talijärv, metsatööstuse liit
Ivo Volt, autoettevõtete liit |  Reisi eel kohtus minejatega Briti suursaadik EestisPeter Carter (fotol keskel), kes manitses, et ärgu eestlased olgu liiga häbelikud oma maa ja majanduse tutvustamisel. |
Briti kogemus: majanduslangus toob sõitjad
bussi, trammi ja rongi
Vabriku küsimustele vastab autoettevõtete liidu sõitjateveo spetsialist Ivo Volt
Millised olid Londoni õppereisi kõige huvitavamad ja kasulikumad kogemused?
Huvitav oli Briti sõitjateveo assotsiatsiooni esindaja Steven Salmoni tõdemus ühistranspordi kohta: kui kõik muud sektorid ägavad üldisest majanduslangusest põhjustatud surutise all, siis ühistransport on päris heas seisus.
Raske majandusolukord toob üha rohkem inimesi isiklikust autost ühistransporti – see tähendab suuremat piletitulu ja võimalust valdkonda arendada. Samuti on üle pika aja olukord parem tööjõuga: kui seni oli sellest pidev puudus, siis praegune suur töötuse kasv toob palju bussi- ja trammijuhiks soovijaid.
Sellest näitest moraal meile: hoolimata raskest olukorrast tuleks praegu teha kõik selleks, et ühistranspordi liinivõrk säiliks senisel tasemel, et inimestel oleks oma igapäevaste asjade ajamisel võimalus kasutada bussi, rongi ja trammi. Selle nimel peavad jõupingutusi tegema nii veoettevõtted kui ka avalik sektor, kes ühistranspordi toimimist osaliselt rahaliselt toetab.
Haruliitu kuulumise peamiseks väärtuseks loevad britid võimalust olla protsessidesse kaasatud. Suurettevõtjal on liidu abil võimalik istuda ühe laua taga ministri või poliitikutega. Väikeettevõtjal on liidus võimalik istuda ühe laua taga suurte ettevõtjatega. Sellega kaasneb võimalus infot vahetada ja koguda ning tekkiv sünergia on kõigile kasulik. Olulised on haruliitude analüüsid oma sektori olukorra ja majandustulemuste kohta.
Sõitjateveo assotsiatsioon on oma liikmete hääletoru meediaga suhtlemisel. Liit pakub 24/7 teenust näiteks siis, kui nende liikme bussiga juhtub õnnetus, mida meedia hakkab kajastama. Selle jaoks on professionaalne meediasuhtlust valdav töötaja. See vähendab meedia survet ettevõtjale, kellel õnnetus juhtus, ja võimalikke negatiivseid tagajärgi, mida võib põhjustada niigi stressis oleva inimese vale käitumine meediaga suheldes.
Lõuna olulise inimesega võib olla ülimalt tähtis liidu asjade ajamisel. Üksik liige ei pruugi sellest aga alati aru saada. Lõunal kulutatud 150 naela võib mõne olulise otsuse või seadusemuudatuse kaudu sektorile tagasi tuua miljoneid. NB! Ja see lõuna ei ole mingil juhul kellegi ära ostmine! See on normaalne suhtlemine, oma ideede selgitamine ja info vahetamine.
Mida õppreisil kogetust saaks transpordi vallas Eestis ära kasutada?
Oluline on fakt, et Briti haruliidud (enamik neist, sh transpordisektoris) ei pea palgaläbirääkimisi ametiühingutega, sektoriüleseid palgakokkuleppeid ei eksisteeri. Haruliidud on seisukohal, et palgakokkulepped on ettevõtja enda kohustus ja vastutus, palk lepitagu kokku igas ettevõttes vastavalt võimalustele ja keegi ei pea mingil kõrgemal tasandil sellesse sekkuma.
Eestis on vaja lõpetada sektoriülese palgakokkuleppe sõlmimine ametiühinguga, mis praktilises elus ei oma sektori kui terviku arengule mingit positiivset mõju.
Tõhustama peaks liikmetele antava info edastamist. Suurbritannia haruliitudes on väga levinud komme anda igal nädalal oma liikmetele liidu tegemistest regulaarselt infot kas infolehe või e-kirjaga.
Liikmele on oluline igasugune teave liidu tegemiste kohta, sh kohtumised ametnikega, lõunad poliitikutega, arutlusel olevad seadusemuudatused jne. See on tähtis ka neile liikmetele, kes saadud infole mitte kunagi ei reageeri.
Sektori olukorra analüüse oleks vaja regulaarselt teha. Seda isegi siis, kui andmed on puudulikud. Kui keegi, kes oma ettevõtte andmeid ei taha liidule esitada, leiab, et analüüs pole õige või ei arvesta tema olukorraga, siis võib-olla järgmine kord ta esitab ka enda andmed, et pilt saaks korrektsem. NB! Ettevõtte andmed on konfidentsiaalsed, ühe ettevõtte kaupa neid kusagil ei avaldata! Avaldatakse ainult üldistusi, agregeeritud andmeid.
Londoni Grange Strathmore hotellis elas pool Eesti õppegrupist. Fuajees tehtud fotol vasakult: Tarmo Kriis, Eve Päärendson, Marko Jürioja, Kaupo Kuusik, Andre Abner, Peter Gornischeff, seisab Urmas Kõlli.
Briti Tööstuse Keskliidu majanduse elavdamise kava- Langetada tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed 1,8% võrra ehk 11%-le.
- Külmutada ajutiselt äriruumidele kehtiv maks ja vastavad kohalikud maksulisad.
- Lükata edasi järgmine tulumaksu tõus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
- Lükata edasi ettevõtete pensioniskeemide korrastamise nõue.
- Inglismaa keskpank peab parandama kommertspaberituru likviidsust, nagu seda on tehtud USA-s.
- Inglismaa keskpank peab hakkama toimima viimase astme kaubanduskrediidi kindlustusandjana.
- Vähendada teadmatust ettevõtete jätkusuutlikkuse kohta.
- Suurendada riiklikke kulutusi sihtotstarbelistele ehitusskeemidele.
- Teha väike-ettevõtetele soodustusi praktikantide töölevõtmisel.
- Anda avalikult finantstoetust firmadele, kellel on probleeme pangalaenu saamisega.
Kuidas saavad Eesti ja Inglise valitsus kriisiga hakkama?
Majanduskriisi mõju pehmendamisega tuleb Ühendkuningriik õppereisijate hinnangul üldjoontes paremini toime. Kohtumistel jäi neile mulje, et kuningriik pingutab rohkem ja üksmeelsemalt kui vabariik. Milliseid Briti kogemusi Eesti hädaolukorras võiks rakendada?
Inglismaa näitel võiksid eestimaalased rohkem omavahel kokku hoida ja tegusad olla ning mitte sattuda paanikasse, leiab Peter Gornischeff kaubandus-tööstuskojast.
Mauno Inkinen projektbüroode liidust tunnustab Suurbritannia valitsuse väsimatuid pingutusi raskes majandus-situatsioonis, kuna saareriigis kavatsetakse elada ka pärast kriisi lõppemist. „Ehk võiks ka Eesti valitsus ehitusvaldkonnas aktiivsemalt tegutseda?“ küsib ta.
Marko Jüriojale sadamate liidust näib, et Inglismaal võetakse elu ratsionaalsemalt kui Eestis – kindlasti tänu ajaloole ja kogemustele. „Samuti tundub, et nii ettevõtlus kui ka riik mõtlevad ühes suunas. Eestis räägivad ettevõtjad ühest, valitsus teisest. Lisaks ei ole opositsioon Inglismaal selleks, et koalitsiooni ettepanekuid (teadlikult) põhja lasta ega koalitsioon selleks, et iga hinna eest opositsioonile n-ö ära teha. Eesmärk on, et riigil paremini läheks.“
Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merilai hinnangul oleks Eestis abi hoolivast suhtumisest nii koostööpartneritesse kui ka konkurentidesse ja ühiste lahenduste otsimisest, et majandussektoris tekiks võimalus tõhusamalt majandada ja tootlikkust tõsta – näiteks kaardistada kokkupuutepunktid ja paremini juhtida koostööd transpordi, logistika, IT, side, tooraine, seadmete hangete jne valdkonnas.
Riina Samelselg autoettevõtete liidust selgitaks ettevõtetele, et kriis ei ole veel n-ö maailma lõpp. „Meedia külvab praegu paanikat: meeleldi loetletakse, mitu ettevõtet on pankrotistunud, kui palju töötajaid koondatud, töötute arvu kasv jne. Tegelikkuses peaksid kõik koos mõtlema ja lahendusi pakkuma, mida muuta, et rasked ajad võimalikult hästi üle elada.“
Autoettevõtete liidu sõitjateveo spetsialistile Ivo Voldile jäi eriti meelde, kuidas Suurbritannia valitsus püüab majanduskriisi mõju leevendamiseks alandada üldist maksukoormust. „Seejuures kavatsetakse alandada ka käibemaksu 17%-lt 12%-le, et tuua raha tarbimisse ja sellega majandust turgutada. Ilma käibemaksu alandamiseta ei pruugi maksukoormuse alandamisega kaasnev kätte jääv lisaraha veel tarbimisse tulla. See on üks näide, mida tasuks võib-olla ka meil arvestada. Eesti praegune praktika on aga vastupidine: majandussituatsiooni tõttu vähenevate laekumiste leevendamiseks püüab valitsus maksukoormuse (sh mõnede valdkondade käibemaksu) tõstmisega riigieelarve tulusid suurendada.“
Metsatööstuse liidu esindaja Andres Talijärve arvates ei tähenda Briti valitsuse finantssüst majanduse toetamiseks veel seda, et Eesti peaks samuti toimima. „Meile on Inglismaa eelkõige kaubanduspartner,“ märgib ta. |  Kohtumine Briti tööstuse keskliidus. Paremalt: CBI Eurooja ja Euraasia rahvusvahelise grupi juht Pauline Shearman, edasi Tarmo Kriis, Ivo Volt ja Urmas Sule. |
Eesti võib ülemaailmsest finantskriisist võita,
leiab reitinguagentuuri analüütikVabriku küsimustele vastab reitinguagentuuri Fitch Ratings riigireitingute analüütik Andres Klaar.
Kuidas sattusite Ühendkuningriiki ja millised on agentuuris teie otsesed tööülesanded?
Tulin Londonisse 2003. aasta augustis. Õppisin aasta Londoni majanduskoolis, seejärel olin aasta praktikal reitinguagentuuris Fitch Ratings. Nüüdseks olen Fitchis töötanud kolm aastat analüütikuna (associated director).
Töötan riigireitingute (sovereigns) osakonnas, minu portfelli kuuluvad Hispaania, Austria, Aserbaidžaan, Türgi, Skandinaavia riigid ja Malta. Lisaks on veel mitmeid teisi ülesandeid, mis on seotud pankade ja projektifinantseerimiste (structured finance) reitingutega neis riikides jms.
Praegune majandussituatsioon pakub teile tööalaselt ilmselt palju väljakutseid. Milliseid üldistusi saate oma kogemuse põhjal teha?
Eks need tööülesanded ole enam-vähem samad nii rahulikel kui ka rahututel aegadel. Üks üldistus, mida kindlasti teha saab, on see, et riigid, mida Fitch oma raportites ja pressiteadetes juba mitme aasta eest mainis kui potentsiaalselt haavatavaid, ongi nüüd finantskriisi keskmes, nagu Island ja Ungari. | 
Fitch Ratings on ülemaailmne juhtiv
reitinguagentuur, pildil New Yorgi kontor. |
Milline on teie sõnum Eesti ettevõtjatele, kes majanduskriisiga silmitsi seisavad?
Eks iga ettevõtja teab ise kõige paremini, kuidas praegustes oludes võimalikult väikeste kaotustega välja tulla. Selge on see, et kiiresti kasvavat siseturgu niipea tagasi ei tule. Eesti majanduse päästerõngas on eksport ja see on viimastel andmetel suhteliselt hästi vastu pidanud. Nii et selles mõttes ei ole Eesti olukord sugugi lootusetu.
Küll aga peaks praegu mõtlema, kuidas ekspordimahte kasvatada, sest sellest sõltub potentsiaalse majanduskasvu kiirus pikemas perspektiivis. Tähelepanekult peaks jälgima Lääne turgudel toimuvat, seda kahe Eestit puudutava arengu seisukohalt.
Esiteks sunnivad hinnasurved Lääne ettevõtteid oma tootmist jätkuvalt odavamatesse – või muul viisil soodsama majanduskeskkonnaga – riikidesse üle viima. Siinkohal pean silmas ettevõtteid, mis ei ole seni üleilmastumisega kaasa läinud – võib-olla mugavusest, konservatiivsusest. Nüüd peavad nad aga otsima lisavõimalusi tootmise efektiivsemaks muutmiseks, sest tarbija on muutunud majanduskriisi tingimustes hinnatundlikumaks.
Teine grupp ettevõtteid on need, kes võib-olla liiga suure hurraaga otse Aasiasse tormasid, oskamata piisavalt kriitiliselt hinnata kohapealset kultuuritausta ja majanduskeskkonda.
Oma geograafilise läheduse ja sarnase kultuuritausta poolest pakuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (sh ka Eesti) Lääne ettevõtjale ikka veel huvitavaid võimalusi.
Teine märksõna on krediidi kättesaadavus. Selles suhtes on mõistagi kõige olulisem euro võimalikult kiire kasutuselevõtt. Senine ühisraha ainus takistus Eestis – inflatsioon – on kiiresti taandumas. Selle asemele on kerkimas eelarvedefitsiit. Loodan, et valitsus suudab järgmistel aastatel hoida eelarvepuudujäägi alla 3% SKT-st. Sellest võib oluliselt sõltuda laenude hind juba aastases perspektiivis.
Eesti võimalused ülemaailmsest finantskriisist kasu lõigata on head. Selleks tuleb ettevõtjatel silmad lahti hoida. Valitsus peab omalt poolt jätkama konservatiivset majanduspoliitikat – eelkõige hoiduma liiga suurest eelarvepuudujäägist.
_______________________________________________________
 | Andres Klaar on sündinud 1975. aastal ja 1998. aastal lõpetanud Eesti Kõrgema Kommertskooli panganduse ja rahanduse erialal. Ta on töötanud rahandusministeeriumi spetsialistina, Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhtiveksperdina ja peaministri majandusnõunikuna.
Fitch Ratings on ülemaailmne juhtiv reitinguagentuur, mis koostab maailma krediiditurgudele sõltumatuid prognoose ja lisaks pakub kindlustaja finantstugevuse reitinguid ligi 2000 kindlustusfirma kohta. Agentuuri peakorterid asuvad New Yorgis ja Londonis, selle 50 kontorit ja ühisettevõtet hõlmavad 90 riiki.
|
|
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • E-post
This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it
|
|
|
|
