Kas Eesti seisab
majanduskriisi lävel?
Neljapäeval, 18. oktoobril korraldas Eesti Tööandjate Keskliit järjekorras kolmanda Tööandja meistriklassi teemal „Kas Eesti seisab majanduskriisi lävel?“. Täissaali ees peetud debatt kujunes tempokaks ja huvitavaks, mis andis mõtlemisainet kuulajatele ning sai kajastatud suuremates meediaväljaannetes. Peaettekande tegi Veikko Maripuu investeerimispangast Suprema ning väliskülalisena esines SSE Riga (Stockholm School of Economics in Riga) majandusteaduskonna juhataja Morten Hansen.

Koostöös investeerimispangaga Suprema valisime pealkirjaks oleva meistriklassi teema põhjusel, et makroanalüütikute ja poliitikute arvamused, mis ennustavad Eesti majanduse lähitulevikku, on esitatud väga erinevatelt positsioonidelt ning selguse asemel toovad pigem segadust.

Veikko Maripuu ning teised diskutandid jõudsid üksmeelele vähemasti ühes asjas, nimelt selles, et meie majanduse käekäigus võib näha üsnagi tõsiseid ohumärke, kuid majanduskriisist on tänasel päeval siiski vara rääkida. Senise majandusedu jätkumine, pehme maandumine või probleemidesse sattumine sõltub suuresti valikutest, mida me ise lähiajal teeme. Majanduse üldisele arengule mittevastav palgatõus nii era- kui avalikus sektoris on vahest olulisimaks rolli mängivaks teguriks, mille pidurdamine on võtmeküsimusteks olukorrast väljumisel. Samuti peaksid kommertspangad jälgima, et ei muudaks laenutingimusi liiga järsult, mis tooks kaasa paanika puhkemise.

Tööandjate keskliit: riskistsenaariumi käivitumine järjest tõenäolisem
16.oktoobril avalikustatud Eesti Panga majandusprognoosi valguses juhib Eesti Tööandjate Keskliit taaskord avalikkuse tähelepanu majanduskasvu pidurdumisega kaasnevatele ohtudele. Loe lähemalt >>

Tööandja päev 2007

Kaugtööst on saamas uus trend Euroopa tööhõives

Ettevõtjad prognoosivad 2008.a. palgatõusuks 8,6%

Negatiivne stsenaarium:

• Laenude väljaandmine väheneb drastiliselt, kõrged intressitasemed
  • Napib raha investeeringuteks ja see raha on kallis
• Majandus on suhteliselt paindumatu
  • Palgakasv avalikus ja erasektoris jääb endiselt kiireks, oluliselt kiiremaks kui tootlikkuse kasv
  • Kõrgete kulude tõttu hakkavad firmad Eestist massilisemalt lahkuma, tööpuudus suureneb hüppeliselt
    • Tööjõu mobiilsusest tingituna väärtuslik tööjõud suundub pikemaks perioodiks (võib-olla isegi pöördumatult) tööle väljapoole Eestit
  • Jooksevkonto tase jääb suhteliselt kõrgeks olukorras, kus välisinvesteeringud vähenevad või liiguvad Eestist välja
• Riik on sunnitud oluliselt kärpima sotsiaalprogramme ning muid kulutusi
  • Emapalga jätkumine senistel alustel
  • Pensionitõus
  • Mis saab euromiljarditest siis, kui riigil ei ole raha kaasfinantseeringuks?
    • Projektide mitteteostumise korral jääb elavdav mõju majandusele laiemalt olemata
    • Lisaks sellele tekib riigil Euroopa Liidu ees seetõttu kohustus trahve maksta
• Vahetuskursi muutmiseta jääb majandus vinduma pikemaks perioodiks

Positiivne stsenaarium:

• Laenuturg ei kuku, stabiliseerub mõõduka kasvu tasemel
• Majandus on paindlik ning kohaneb suhteliselt kiirelt
  • Olukord tööturul normaliseerub
    • Palk hakkab sõltuma tootlikkusest! Palgakasv pidurdub oluliselt ning tootlikkus hakkab oluliselt kasvama
  • Investeeringute vool jätkub
  • Võimalus kõrgemat lisandväärtust loova ekspordile suunatud tööstuse arenguks, mille tootmisbaas sisustatakse kaasaegselt. See omakorda annab Vana-Euroopa suhtes edasise konkurentsieelise
• Kohalikku päritolu akumuleerunud likviidsed varad pehmendavad kallimast finantseerimisest tulenevat šokki
  • Riskikapitalile saabub väga põnev (et mitte öelda hea) aeg
• Paranevad makronäitajad toovad kaasa riigireitingu tõstmise

1. Milline meistriklassil kõlama jäänud sõnum oli Teie jaoks kõige olulisem?
2. Kas Eestit ootab ees majanduskriis?
3. Nimetage ohumärke majanduses, mida kindlasti eirata ei tohi.

Raivo Vare, moderaator:

1. Kõrge inflatsioon jätkub pikalt, pikemalt kui me oleks oodanud.
2. Kõlama jäi, et ei oota. Küll aga arengutempode järsk aeglustumine, ja seda arvatavasti üpris pikaks ajaks.
3. Põhiprobleemid:

* Inflatsioon ja selle tegelik negatiivne mõju juhul, kui ta pikalt jätkub, aga seda on paraku karta.
* Probleemide ignoreerimine otsustajate poolt ja nende mahajäämus tegelikust majanduselust ligi aasta võrra, mitte aga ettenägemisvõime, mis oleks loomulik neilt oodata.
* Maksupoliitika orienteeritus vaid kapitalile, mitte teadmistele.
* Avaliku sektori ohtlik roll inflatsiooni katalüsaatorina.
* Skandinaavia emapankade ja nende tippjuhtide negatiivne eelhäälestus ja sellest tulenevad halvad otsused Balti ja Eesti majanduse suhtes.
* Riigieelarvelises planeerimises täielik demograafilise augu ignoreerimine.

Märten Ross, Eesti Panga asepresident:

1. Põhisõnum oli, et majanduse edasise kulgemise osas on üldiselt laialdane üksmeel
2. Ei, majanduskriis ei oota Eestit. Selliste vastuste juures tuleb alati siiski meelde tuletada, et Eesti saatus pole kunagi päriselt meie kätes ning majandusel (st nii firmadel, üksikisikutel ja riigil) peab olema tugevusvaru ka kriisiolukordades vastupidamiseks. Tõsi, hetkel on ka see olemas.
3. Peamine ohumärk, mille tähtsus on vist küll hakanud vähenema, puudutab üleliia optimistlike tulevikuvaadete mõju inimeste käitumisele. Optimism peab olema, kuid arvestama peab reaalsustega.

Liina Tõnisson, Eesti Panga nõukogu liige, endine Riigikogu liige

1. Olulisem sõnum minu jaoks oli põhiettekandes väljatoodud maailmamajanduse tuntav tõusu mitte languse trend mis annab lootust ka meie majanduse tasakaalukale arengule.
2. Kriisi ei ole ega tule.
3. Suurim oht on kasvav kodulaenude arv mida ei suudeta maksta ja mille tulemusena kodud sattuvad " haamri alla ".

Morten Hansen, SSE Riga majandusteaduskonna juhataja

1. Me kõik nõustusime sellega, et kriis tundub olevat ebatõenäoline.
2. Ma ei arva, et Eestit ootab majanduskriis kuigi märkimisväärne majanduskasvu aeglustumine on alanud. Kahju võivad kanda need kes on olnud liialt optimistlikud oma investeeringutes, peamiselt kinnisvarasektoris.
3. Neid on mitmeid: inflatsioonile peaks pöörama oluliselt rohkem tähelepanu kui Eesti valitsusel huvi näib olevat, sama puudutab jooksevkonto defitsiiti. Lisaks peaks keskenduma Euro kasutuselevõtule Eestis, kus peab silmitsi seisma Euroopa Keskpanga rangema lähenemisega nii nominaal- kui reaalkriteeriume arvestades.

Meistriklassil diskuteerisid:
Veikko Maripuu, Investeerimispank Suprema partner
Raivo Vare, moderaator
Morten Hansen, Stockholm School of Economics in Riga (SSE Riga), Head of Department of Economics
Aivar Sõerd, endine rahandusminister
Liina Tõnisson, Eesti Panga nõukogu liige, endine Riigikogu liige
Märten Ross, Eesti Panga asepresident

Tööandjate keskliit:
riskistsenaariumi käivitumine järjest tõenäolisem

Eesti Pank korraldas teisipäeval, 16. oktoobril pressikonverentsi, kus avalikustas järgmise 2008. aasta majandusprognoosi, mis oli märkimisväärselt konservatiivsem, kui suvine Rahandusministeeriumi hinnang.

Küsimusi tekitas keskpanga viis, kuidas prognoosi esitleti, nimelt püüti mõtlemapanevaid numbreid valada vähem murettekitavasse vormi. On arusaadav, et ühelgi organisatsioonil pole põhjust külvata avalikkuse ees paanikat, samas pole ka põhjust ilustada fakte, millega arvestada tuleb nii kui nii. Tööandjad vastasid keskpangale allpool toodud avaldusega.

16.oktoobril  avalikustatud Eesti Panga majandusprognoosi valguses juhib Eesti Tööandjate Keskliit taaskord avalikkuse tähelepanu majanduskasvu pidurdumisega kaasnevatele ohtudele.

Eesti Panga majandusprognoos 2008. aastaks näeb majanduse reaalkasvuks ette vaid 4,3%, kuid riskistsenaariumi käivitumisel võib kasv osutuda ka negatiivseks. Selle vältimiseks tuleb otsustavalt pidurdada palkade
ennakkasvu võrreldes tootlikkuse kasvuga. Tööandjate keskliit soovitab kõigil ettevõtjatel suhtuda järgmise aasta eelarvete koostamisel palgakulutuste tõstmisesse konservatiivselt ning nõuab seda ka riigiametitelt ja avaliku sektori tööandjatelt. Tööandjate hinnangul ei tohiks palku järgmisel aastalt tõsta rohkem kui 5-10%.  Juhul, kui palgakasvule ei saada järgmisel aastal pidureid peale võib Eestit ähvardada hiigelinflatsioon koosmõjus tööpuuduse hüppelise tõusuga ning ettevõtete konkurentsivõime pikaajalise langusega.

Tööandja päev 2007

15. oktoober oli täiskasvanud õppija nädalal tööandja päev. Möödunud esmaspäeval tähistas Eesti Tööandjate Keskliit Tartu Ülikooli Tallinna esinduses päeva seminariga „Töötava täiskasvanu õppimisvõimalused ja väljakutsed“.

„Nagu pealkiri ütleb, pidasime sel aastal oluliseks, tuua tähelepanu keskmesse õppimise võimalikkus üha kiirenevas elu- ja töötempos,“ sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu koolitusjuht Kristi-Jette Remi.

„Kestev õppimine pole pelgalt küsimus iga konkreetse inimese enesetäiendamisest mõnes õppeasutuses, vaid teemade ring on sootuks laiem: uute töötajate juhendamisoskus, veel õppivate tudengite praktika juhendamise ning töötamiseks ettevalmistamise ning miks mitte ka iseõppimine oskus e-materjale kasutades,“ ütles Remi.

„Möödunud aastal koolitasime projekti „Õpipoisi koolitajate koolitus“ raames ligi 400 spetsialisti, tipp- või keskastme juhti 190-st ettevõttest, kes tänasel päeval on omakorda kompetentsed koolitama järeltulevat põlve ehk õppureid, kes tulevad firmadesse saama praktilist kogemust.

Lõppenud Õpipoisi projekti raames valmis e-õppematerjal "Juhendamissüsteemi käivitamine ettevõttes," mida on võimalik saada nii CD’l või http://ettk.employers.ee/et/varia/opipoiss/ematerjal.

Kaugtööst on saamas uus trend Euroopa tööhõives

Üha enam tööandjaid on kasutamas kaugtöö võimalust tööhõives. Paljudes ettevõtlusvaldkondades pole tänasel päeval enam primaarne, et kõik töötajad asuvad igapäevaselt samas büroos. Eesti Tööandjate Keskliit korraldas 10. oktoobril debati „Kaugtöö – poolt ja vastu“, kus lahati kaugtöö plusse ja miinuseid organisatsiooni tasandil, samuti analüüsiti, mida tähendaks kaugtöö laiem rakendamine riigi tasandil.

Diskussioonis osalesid regionaalminister Vallo Reimaa, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige ja Santa Monica Networks AS nõukogu liige Vaho Klaamann, Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis, Tallinna Ülikooli informaatika õppekava juht, dotsent Kaido Kikkas.

„Võin päris kindlalt väita, et kui probleeme tekib, siis pole need tehnoloogilised vaid sotsiaalsed - inimesed lihtsalt kipuvad saadud vabadust kuritarvitama,“ sõnas Vaho Klaamann diskussioonil.

„Kui vaadata suurema osa nö. kontoritöötajate tööaega, siis üle poole sellest kulub tegevustele, mille tegemiseks ei pea ilmtingimata kontoris istuma - e-posti lugemine, kirjade-aruannete-raportite koostamine, projektide kirjutamine, info kogumine. Samas jääb kaugtöö puhul oluliselt piiratuks informaalne infovahetus, nii et rühmatöö jaoks see väga hästi ei sobi. Tihti tekkib näiteks kohvi- või suitsunurkades väga häid ideid, mida kaugtöö puhul ei juhtu,“ lisas Klaamann.

Seoses ettevõtlusstruktuuri muutumise ja järjest avarduvate IT võimalustega on kaugtöö järjest enam leviv töötamise vorm. Tööandjate Keskliidu ja partnerite poolt läbiviidud projekti Choices & Balance uuringud näitavad, et tööandjatel jääb praegu puudu eelkõige teadmistest ja oskustest, kuidas juhtida paindlikku töökorraldust.

Järgmisest lehest leiate ülevaate meie liikmete senisest kogemusest kaugtöö rakendamisel.

Ettevõtjad prognoosivad 2008.a. palgatõusuks 8,6%

Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ühispöördumine

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles pidurdama 2008.a. riigieelarve eelnõus prognoositud riigiametnike 20% palgatõusu. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ületab eelarves kavandatav palgatõus erasektoris 2008.a. prognoositavat palgatõusu rohkem kui kaks korda.

Erasektori järgmise aasta palgatõusu prognoosi aluseks on tööandjate keskliidu liikmeskonnas läbi viidud kiirküsitlus, milles majandusharuliitudel paluti hinnata 2008.a. oodatavat palgatõusu. Kiirküsitlusele vastanud 12 majandusharuliidu esindaja hinnangust selgus, et järgmisel aastal plaanitakse palku tõsta keskmiselt 8,6%.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul erineb erasektori palgaprognoos oluliselt rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, mis näeb järgmiseks aastaks ette ca 15% palgatõusu. Rahandusministeeriumi prognoosi vastavuse erasektori ootustega on seadnud kahtluse alla ka Eesti Pank, mis näeb 2008.a. ette vaid 4,3% majanduskasvu.

Ettevõtjad tunnistavad vajadust tõsta õpetajate, päästetöötajate ja politseinike ametitasusid, kuid taunivad kõrgelt tasustatud ametnikkonna jätkuvat kiiret palgatõusu. Ettevõtetes on mõeldamatu palgakasv ilma tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuta - sama loogika peaks kehtima ka riigivalitsemises.

Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
Enn Veskimägi, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees