Sotsiaalministeerium on välja töötanud tööturumeetmed, et toetada tööandjaid töökohtade loomisel ja säilitamisel, töötu tööle võtmisel ning koondamise läbiviimisel. Eesti Töötukassa tutvustab käesolevas Vabrikus põhjalikumalt palgatoetust, tööpraktikat ja töövahendust koos koolitusega.

Palgatoetust makstakse 2010. aastal tööandjale, kes võtab tööle vähemalt 6 kuud (16–24-aastase puhul 3 kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel. Tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt 6 kuuks. Toetuse suurus on 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. Tähtajatu töösuhte puhul makstakse palgatoetust 6 kuud. Tähtajalise töösuhte puhul makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui 6 kuu eest.

Tööpraktika käigus on tööandjal võimalus välja õpetada sobivate oskustega töötaja ja töötul võimalus saada praktiline töökogemus. Praktika kestus on kuni 4 kuud. Tööandjale makstakse juhendamistasu ning töötule stipendiumi ja sõidutoetust.

Töötukassa pakub ka koondamistele reageerimise teenust. See hõlmab tööandja nõustamist koondamise läbiviimisel ja tagajärgede leevendamisel ning koondatavate teavitamist (tööõigus, tööturuteenused, koolitusvõimalused, hüvitised ja toetused jms) ja nõustamist uue töö leidmiseks.

Tööandjale vajaliku tööjõu vahendamiseks osutab töötukassa töötajate värbamist toetavaid teenuseid (sh eelvalik, tööandjate ja tööotsijate kohtumiste korraldamine jms). Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega aidatakse alustavatel ja laienevatel ettevõtjatel leida sobivat tööjõu ning vajadusel viiakse läbi koolitus.

Puude või pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks abistab töötukassa puudega inimest töövestlusel, võimaldab töötada koos tugiisikuga, annab töötamiseks abivahendi ja hüvitab tööandjale tööruumi või töövahendi kohanduse.

Palgatoetus

Alates 1. jaanuarist 2010 saab tööandja taotleda lihtsustatud tingimustel palgatoetust. Meetme eesmärk on toetada pikemat aega tööta olnud inimeste töölesaamist, vähendades nende töölevõtmisega seotud kulusid.

Kes saab? Tööandja, kes sõlmib vähemalt 6 kuu pikkuse tähtajalise töölepingu või tähtajatu töölepingu registreeritud töötuga, kes on:
• 16–24-aastane ja on olnud töötuna arvel vähemalt 3 kuud või
• vähemalt 25-aastane ja on olnud töötuna arvel vähemalt 6 kuud
• töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast

NB! Palgatoetust ei maksta, kui tööandja võtab töötu tööle samale töö- või ametikohale, kus ta vahetult enne töötuna arvele võtmist töötas.

Kui kaua ja mis summas toetust saab? Toetust saab töölepingu kestusest poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuud (üle 12-kuulise tähtajalise lepingu või tähtajatu töölepingu puhul makstakse toetust 6 kuud). Iga kuu makstakse 50% töötajale makstud tasust, kuid mitte rohkem kui miinimum kuutasu ehk siis maksimaalne toetuse summa kuus on 4350 krooni.

NB! Puhkusepäevade eest toetust ei saa. Puhkusepäevade võrra pikendatakse palgatoetuse maksmise perioodi.

Kuidas käib töötu tööle vormistamine palgatoetusega? Kui tööandja soovib võtta töötu tööle palgatoetusega, peab ta pöörduma töötukassa maakondlikku osakonda. Koostöös maakondliku osakonna konsultandiga leitakse sobiv tööotsija. Palgatoetusega võib võtta tööle ka töötu, kelle tööandja on ise leidnud.

Töötukassa maakondlik osakond sõlmib tööandjaga palgatoetuse halduslepingu, misjärel tööandja saab vormistada töötuga töölepingu. Koos palgatoetuse halduslepinguga antakse tööandjale ka palgatõendi vorm, mida on vaja iga kuu täita ja esitada. Tööandja palgaarvestuse programmist trükitav palgatõend ei sobi, sest Euroopa Sotsiaalfondi toetusest tingituna peavad palgatõendil olema peal sellele toetusele viitavad logod.

Kuidas palgatoetust makstakse? Kui tööle võetud töötajale on tehtud esimene töötasu väljamakse, täidab tööandja palgatõendi ja saadab selle digitaalselt allkirjastatult e-posti teel või paberkandjal posti teel töötukassa kontaktisikule. Töötukassa töötaja kontrollib palgatõendi andmeid, arvutab toetuse summa ja saadab palgatoetuse väljamaksmisele.

Millisel juhul tuleb toetus tagasi maksta? Kui tööandja lõpetab tähtajalise lepingu enne tähtaja saabumist (üle aastase tähtajaga lepingu enne 12 kuu möödumist) või tähtajatu lepingu enne 12 kuu möödumist, tuleb toetus tagasi maksta.

Erandiks on juhtumid, kus tööandja peab lepingu üles ütlema töötajapoolse rikkumise (vargus, usalduse kaotuse vms) tõttu (TLS § 88 lg 1 p 3–8). Samuti ei tule palgatoetust tagastada, kui töötaja ise ütleb lepingu üles.

Tööpraktika

Tööpraktika eesmärk on anda töötule võimalus omandada töökogemus ja saada tööle ning tööandjale võimalus õpetada välja endale vajalike oskustega töötaja.

Kes ja mida saab? Töötu saab endale praktikakoha koos juhendamise ja igakuise stipendiumiga. Tööandja saab uue töötaja, kelle väljaõppe ajal saab ta juhendamistasu. Juhendamistasu on esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja neljandal kuul 50% töötasu alammäärast iga praktikatunni eest.

Kui kaua praktika kestab? Praktika kestab maksimaalselt 4 kuud. Kuna enamik töökohtadest 4 kuu pikkust väljaõpet ei vaja, siis valdavalt on praktika pikkus lühem kui 4 kuud.

Kuidas töötu praktikale suunatakse? Tööandjal peab olema reaalne vaba töökoht, mida ta soovib täita. Selleks peab ta pöörduma töötukassa maakondlikku osakonda, kus koostöös tööandjaga selgitatakse välja, kas tööotsijate seas on neid, kes vastavale tööle sobiksid. Kui töötute seas pole kedagi, kes saaks ilma praktikata tööga hakkama, aga on inimesi, kes võiksid sobida pikema praktika korral, räägitakse läbi praktika tingimused. Tööandja võib tööpraktikale valida ka ise sobiva kandidaadi selge sooviga see inimene võimalusel hiljem tööle võtta.

Töötukassa sõlmib tööandjaga praktika halduslepingu ja suunab töötu praktikale. Koos praktikalepinguga saadab töötukassa tööandjale ka vajalikud aruandevormid. Praktika ajaks ei sõlmi tööandja töötuga veel töölepingut, kuid praktika ajal peab olema tagatud uue töötaja juhendamine.

Kuidas makstakse juhendamistoetust? Praktika algusest alates peab töötu vastavalt seadusele vormikohast praktikapäevikut ja tööandja täidab vormikohast osavõtugraafikut (juhiseid täitmise kohta annab töötukassa konsultant).

Töötukassa töötaja kontrollib praktikapäeviku ja osavõtugraafiku andmeid ning käib vajadusel kohapeal vaatamas, kas inimene ikka töötab lubatud kohal ja kas teda juhendatakse.

Töötu saab praktika ajal stipendiumi 60 krooni päevas. Lisaks hüvitab töötukassa talle praktika ajal ettevõttesse kohalesõidu kulu tariifiga 1,5 kr kilomeetri kohta.

Millal võib töötukassa praktika katkestada? Töötukassa võib praktika halduslepingu üles öelda, kui selgub, et tööandja ei täida endapoolseid kohustusi (nt praktikanti tegelikult ei juhendata).

Tööandja vajadusele vastav koolitus

Koolituse eesmärgiks on aidata täita töökohad, kuhu pole vajalike teadmiste ja oskustega tööjõudu.

Kes ja mida saab? Töötu saab koolituse ja võimaliku uue töökoha. Tööandja saab uue töötaja, kes on läbinud tema vajadustele vastava koolituse

Kuidas käib töövahendus koos koolitusega? Tööandjal peab olema reaalne vaba töökoht, mida ta soovib täita. Selleks peab ta pöörduma töötukassa maakondlikku osakonda, kus selgitatakse koostöös tööandjaga välja, kas tööotsijate seas on inimesi, kes vastavale tööle sobiksid. Kui töötute seas pole kedagi, kes tööandja nõudmistele vastab, siis otsitakse järgmiseks töötuid, kes võiksid sobida tööle pärast koolituse läbimist. Paralleelselt räägib töötukassa tööandjaga läbi koolituse sisu ja koostab tellimuse. Töötukassa valib parima pakkuja ja suunab töötud koolitusele. Koolituse lõppedes aitab töötukassa soovi korral selgitada välja parimaid kandidaate.