86% tööandjatest ei kavatse gripihooajal töökorraldust muuta, selgus tööandjate keskliidu novembris läbi viidud küsitlusest. Ettevõtte kriisiplaani kavatseb gripilaine puhuks koostada ainult 29% tööandjatest. 48% neist vaktsineerib oma töötajaid gripi vastu. Tööandjate hinnangul hakkaks ettevõtte tööd tõsiselt häirima, kui korraga haigestuks u 20% töötajatest.

Tööandjad märkisid ära ettevõtete maksukoormuse kasvu seoses töötaja 5 haiguspäeva hüvitamisega. Küsitlus näitas aga, et rohkem kui töötajate haiguspäevade hüvitamine mõjutab ettevõtteid oht rikkuda kliendilepinguid ja tasuda sellest tulenevaid trahve.

Suuri ümberkorraldusi tööandjad töötajate võimaliku töövõimetuse ärahoidmiseks ei kavanda. Nii nagu keskliit on soovitanud, kavatsevad tööandjad vajadusel rakendada paindlikku töökorraldust, sh kodutööd.

„Üldiselt me oma töökorraldust muuta ei kavatse,” märkis Dalkia Eesti personaliosakonna juhataja Ene Olle. „Kui aga olukord peaks minema eriti hulluks, siis rakendame enam kodutööd.”

„Soodustame kontoritöötajate töötamist kodukontoris haiguse alguse ajal, kui inimene võib olla nakkusohtlik teistele. Samas suudab see tõsisemat haigust ehk ennetada,” selgitas Kalev Chocolate Factory büroo- ja personalijuht Kärt Kirso.

Kriisiplaan vähe levinud

Kriisiplaani koostab gripihooajaks vaid 29% tööandjatest. On ettevõtteid, kus seda võetakse väga tõsiselt, kuid enamik jagab töötajatele lihtsalt soovitusi, kuidas viiruste leviku ajal käituda. Ennast halvasti tundavad töötajad lubatakse aegsasti koju, et nad teisi ei nakataks. Üks vastajatest märkis, et kriisiplaani koostamist nõuab emafirma.

Põltsamaa Felix pani septembri alguses kokku kriisimeeskonna. Personalijuhi Helgi Žukovitši sõnul on ettevõte välja töötanud tegevusplaani vastavalt ohu staadiumitele. „Töötajate informeerimine toimub pidevalt. Otsesed juhid saadavad töötaja koju vähimagi gripinähu puhul.”

Samuti kriisiplaani koostanud Enics Eesti personalispetsialisti Eve Vinki sõnul on töötajatele tutvustatud kätepesujuhendit, nende käsutuses on käte desinfektsioonivahendid ja ühekordsed maskid. Spetsialistidele ja juhtivtöötajatele on koostatud asendusmaatriks, võimalik on teha kaugtööd. Ettevõte on kogunud võimaliku asendusvajaduse puhuks seal varem töötanud inimeste kontaktid.

„Kriisiplaani ei ole koostatud, kuid ennetava meetmena vaktsineerime oma töötajaid tasuta ja kõik kassatöökohad on varustatud käte kiirdesinfitseerimise vahenditega,” kirjeldas Tallinna Kaubamaja ettevaatusabinõusid personalijuht Malle Annuka.

Üks hoolitsev tööandja pakub töötajatele koguni teed, „millele võib igaüks vastavalt maitsele lisada ingverijuurt, mett, sidrunit või laimi.”

„Ühendasime oma teavituskampaania tervisekaitseinspektsiooni kampaaniaga,” märkis Ene Olle Dalkiast. „Rõhutame enda tervise hoidmist ja tugevdamist, kätepesu vajadust ning haigena kodus püsimist. Viimane pole kerge, kuid kui rõhutada, et see, kas tullakse tööle nakkust levitama või mitte, näitab suhtumist kolleegidesse, siis saadakse probleemist paremini aru.”

Vaktsineerimine ja ennetus

Mitu tööandjat, sealhulgas ka Tallinna Kaubamaja alustasid töötajate vaktsineerimist juba oktoobris. Samal ajal pole sugugi kõik töötajad kaitsesüstist huvitatud. „Vaktsineerime rangelt vabatahtlikkuse alusel, kuid soovijatele on see võimalus olemas,” kommenteeris üks küsitlusele vastanud tööandja. Teine kinnitas, et teeb soodustusi töötajatele, kes lasevad end vaktsineerida töötervishoiuteenust pakkuva ettevõtte juures.

Leidus tööandjaid, kes suhtusid vaktsineerimisse ettevaatlikult, märkides, et “ei planeeri kampaaniaga lihtsalt kampaania pärast kaasa minna – külmetus- ja viirushaiguste ennetamiseks on mitmeid tõhusaid viise”. Kärt Kirso Kalev Chocolate Factoryst väldiks ka sõna „epideemia” kergekäelist kasutamist – „Ei ole vaja paanikat tekitada.”

Ene Olle sõnul on Dalkia igal aastal töötajaid gripi vastu vaktsineerinud, kuid „hoolimata teatavast paanikast ei ole vaktsineerijate osakaal kasvanud.”

Üks küsitlusele vastanud tööandja märkis, et loobus töötajate vaktsineerimisest, kuna see tekitab ettevõttele täiendavat kulu, lisaks näitab varasem kogemus töötajate vähest huvi vaktsineerimise vastu.

“Enamik töötajaid ei soovi sesoonse gripi puhul vaktsineerimist,” kinnitas ka Põltsamaa Felixi personalijuht Helgi Žukovitš. „Kui on võimalus saada vaktsiini H1N1 ehk seagripi ennetamiseks ja kaitseks, siis ettevõte toetab vaktsineerimist. See peaks olema erisoodustusmaksust vaba.”

Maksuteemat puudutas ka teine vastaja: „Kui tööandja ei peaks maksma erisoodustusmaksu, mõtleksime kindlasti töötajate vaktsineerimisele.”

Gripihooaja mõju ettevõtlusele

Euroopa tööandjate katusorganisatsioon Businesseurope ei välistanud oma sügisprognoosis isegi H1N1 gripi mõjusid majandusele. Tööandjate keskliit tundis huvi, millist majanduslikku mõju võib oodatav gripiepideemia kohalikele ettevõttele avaldada, kui töökorralduse häiretele lisanduvad ka töötajate haigushüvitiste väljamaksed.

„Iga etteplaneerimatu lisakulu avaldab loomulikult negatiivset mõju,” märkis Linda Nektari tegevjuht Kadri Rauba.

Mõned vastajad jälle leidsid, et gripp ei avalda nende ettevõtte käekäigule olulist majanduslikku mõju või ei osanud nad seda hinnata. Ühe vastaja sõnul määrav mõju puudub, „kui epideemia peaks sattuma aasta esimestele kuudele, jaanuari–veebruari, kuna aastast aastasse on need kuud ettevõttes madala tootmismahuga.”

Suur osa tööandjatest leidis, et rohkem kui töötajate haiguspäevade hüvitamine mõjutab ettevõtteid oht rikkuda klientidega sõlmitud lepinguid ja tasuda sellest tulenevaid trahve.

„Kui ettevõte ei suuda oma teenust klientidele nõutud tasemel tagada, võivad trahvide näol kaasneda märgatavad kulutused,” kirjutas üks vastaja. Teine lisas: „Igatpidi rahaline kaotus. Võib lisanduda ka järgmise aasta tellimuste vähenemine.”

„Mõju avaldab haigushüvitis igatahes,” märkis Ene Olle Dalkia Eestist. „Oluliselt hullem aga võib olla olukord, kus me ei suudaks pakkuda klientidele vajalikul tasemel oma teenuseid – see häiriks oluliselt linnaelanike heaolu,”

„Tarnetäpsus väheneb. Kliendi usaldus väheneb,” kirjeldas võimalikku halba stsenaariumi Eve Vink Enicsist.

„Kui puhkeb tõeline pandeemia, on selge, et majanduslik kahju ettevõtetele on suur,” konstateeris Helgi Žukovitš Põltsamaa Felixist. „Tarnimata toodangu puhul lisandub leppetrahvide kulu. Haigushüvitiste maksetega kaasneb samuti rahaline kulu. Tagajärjeks on makseraskused.”

„Haigushüvitise väljamaksmisele lisaks on ettevõttele kulu asendajate töötasu või ületunnitöö hüvitamine,” tõi välja Malle Annuka Tallinna Kaubamajast.

Töötaja haiguspäevade eest tasumine ja samal ajal tema tervise edendamiseks tehtud kulutuste jätkuv maksustamine erisoodustusena paneb tööandjale lisakoormuse, mis annab eriti tunda haiguste perioodil, mil ettevõtete toimimine võib saada häiritud.

Paljud tööandjad toetasid jätkuvalt mõtet, et töötaja töövõime säilitamiseks tehtavad kulutused tuleks vabastada erisoodustusmaksude alt. „Riik ei tohi järjest rohkem maksukoormust ettevõtete õlule panna,” rõhutas Helgi Žukovitš. „Kuna haigushüvitise maksmine 5 päeva ulatuses suurendab ettevõtete maksukoormust, siis peaks midagi vähendama ja õige oleks kaotada erisoodustusmaks tegevustelt, mida ettevõtted töötaja tervise edendamiseks teevad.”