Päevakorral
- 23.05 Taastusravi konverents "Töö ja Tervis"
- 22.05 Balti sotsiaalpartnerid arutavad Euroopa tasandi raamlepete rakendamist
- 22.05 Tööandjate keskliit, maksumaksjate liit ja IFA-Eesti arutavad aktsiisipoliitikat
- 18.05 Inspiratsioonipäev: Kontorivaba elu
- 17.05 Tallinnas tulekul töökoha psühhosotsiaalsete riskide koolitus
- 17.05 Tööandjate keskliit kutsub 22. mail aktsiisipoliitika ümarlauale
- 15.05 Tööandjate keskliit kutsub noorte tööhõiveprogrammi avaüritusele 16. mail
- 10.05 Tööandjate keskliit uurib ettevõtete palgapoliitikaid
- ARHIIV
Meediakajastus
- 23.05 (PM) Ettevõtjad: aktsiise tõstetakse liiga sageli, liiga lühikese etteteatamisajaga ja liiga kõrgele
- 21.05 (PM) Tööandjate keskliit: vene keelt tuleb rohkem väärtustada
- 17.05 (ERR) Отсутствие опыта оставляет молодежь без работы
- 17.05 (Kanal2) Kolmandik noortest töötud! Mida teha?
- 17.05 (DV) Кузнецкий: акциз надо снизить
- 17.05 (ERR) Для снижения уровня безработицы среди молодежи разработали обучающую программу
- 17.05 Eesti ettevõtted ulatavad abikäe noorte tööpuuduse vähendamiseks
- 17.05 (PM) Suvel leiab ligi 200 töötut noort endale rakendust
- ARHIIV
| Kommunikatsioonijuhid arutlesid, kuidas suhelda survegruppidega |
|
|
|
Vaarik jagas surverühmadega tegelemise strateegiliselt valikud laias laastus kaheks: 1) roll-on ehk jõuline tegevus, mille tulemusena vastaspoole huvid surutakse maha ning 2) containment, mille käigus vastaspoole huvid võetakse võimalust mööda arvesse ning kasutatakse sisulisi läbirääkimismeetodeid. Tema hinnangul on roll-on enamasti kulukam valik, kui ettevõtted oskavad ennustada ning seetõttu võib näha, kuidas ettevõtted tihtipeale hindavad üle oma võimeid survegruppide huvidega mitte arvestada. Vaariku sõnul ei võta ettevõtted tihtipeale arvesse ka roll-on valiku maksumust, kuna kõik tagajärjed pole piisavalt selgesti ja kiiresti näha. Samas nentis ta, et roll-on strateegia võib olla vajalik erandjuhtudel, kus vastasolev survegrupp ei esinda neid huvisid, mida ta tegelikult deklareerib ning pole kokkulepetele jõudmisest vähimalgi määral huvitatud. Containment võib Vaariku kinnitusel survegruppidega suhtlemiseks tihtipeale tunduda aga väliselt kallim valik, kuid pikemas plaanis aitab see kokku hoida kulusid, suurendada ettevõtte efektiivsust, parandada mainet ja mõjukust. Nõupidamisel arutati containment-strateegia võimalikke rakendusmehhanisme ning kuulati ära Tallink Grupi kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne ja Estonian Airi PR-direktori Ilona Eskelineni ametiühingusuhete teemalised ettekanded. Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi kommunikatsioonistrateegia raames toimunud arvult kolmandal ümarlaual osales 14 kommunikatsioonihuvilist, lisaks esinejatele Neda Paistoots ABB-st, Anu Hallik BLRT-st, Katrin Ziehr ja Mart Soonik Elqotec Tallinnast, Hels Mikkal Estonian Airist, Kadri Kütt Gild Bankersist, Evelin Allas ja Silver Vohu SEB-st, Kadri Lainas Prisma Peremarketist/Sokos Hotel Virust, Imbi Ernits-Kaljuste ja Marek Sepp tööandjate keskliidust. Lahke küllakutse eest täname SEB-d! |









